Meelis Kukk: Kuum lumi

Kunstlume tootmine lumekahuritega Raeküla terviserajal paar päeva enne jaanuari keskpaika. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Minu lapsepõlv möödus maal Pärnu maakonna äärealal Looderannas. Üks eredamaid mälupilte pärineb lumisest talvest, kust ei puudunud talverõõmud. Suusarajad nõlvadeni, mõisaaida künkast ojasängi või Orajõe luidetel – need sai ise tallatud. Ehedat rõõmu suusaliugudest jagus tundideks, jättes sageli tähelepanuta õhtupäikese varjude moondumise kuukumaks.

Hea endine kolleeg Viisnurga päevilt ja praegune spordiradadelt on Pärnu Postimehe vahendusel visanud 21. jaanuaril õhku küsimuse: “Kas linnavalitsuses leidub keegi, kes selle jama eest vastutuse võtab?”. Jama on väidetavalt lahti Raeküla suusaradadega ja selle ajend, kui õigesti aru saan, rajatud kunstlumesüsteem.

Eks tuleb hakata vastutust võtma. Mina olin see, kes 2018. aastal osales Eesti Terviseradade seminaridel, kus teemaks kunstlumesüsteemide rajamine terviseradadel ja vastav toetusmeede kultuuriministeeriumilt. Panime 2019. aasta algul koos arenguprojektide, finantsspetsialistide, sporditöö ja taristuteenistuse inimestega kokku taotluse. See osutus edukaks, 26. märtsil 2019 saime teada 160 000eurosest kaasrahastusest. Võis alata minu ja paljude suusasõprade unistuse elluviimine.