Padjad tahavad kloppimist ja kolme kuu tagant pesemist

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Wendre arendustehnoloog Lyane Lind soovitab pärast pesu patju kindlasti kloppida, et sisu taas ühtlaselt laiali jaotuks ja padi kaua vormis püsiks.
Wendre arendustehnoloog Lyane Lind soovitab pärast pesu patju kindlasti kloppida, et sisu taas ühtlaselt laiali jaotuks ja padi kaua vormis püsiks. Foto: Urmas Luik

Patja ostma minnes ei oska enamik inimesi vaadata muud kui hinda ja seda, kas peaaluse sees on suled või mõni tehiskiud. Tegelikult võiks valikut tehes esmalt arvestada, kas tavatsete magada kõhuli, selili või külje peal.

Seega tasub patja valides uurida, kui kõva see on. “Kõhuli magajal peaks olema õhem padi, selili magajal keskmine ning külili magajal kõrgem, sest nende selgroog vajab rohkem toetust,” selgitas Wendre arendustehnoloog Lyane Lind.

Nii võiksidki just külili magajad kaela toetavate anatoomiliste patjade poole kiigata. Ergonoomilised padjad on eri kujuga: üks serv kõrgem, teine madalam, et padi vastavalt vajadusele pea alla sättida. Poroloonsisuga ergonoomilist patja ostes peab arvestama, et sellel võib olla spetsiifiline lõhn, mis kaob mõne nädalaga.

Naftast ja puust padi

Kiputakse arvama, et sulepadi on automaatselt hea ja tehismaterjalist halvem. “Päris nii ei saa väita,” ütles Lind.

Sulepadjadki erinevad üksteisest. Neist kõige hinnalisemad on tehtud ainult udusulgedest, osas on udusuled segatud tavaliste sulgedega, milles tuntavad rootsud sees. Tundlikumad inimesed võiksid uurida, kui steriliseeritud suled on. “Osal patjadel on peal kirjad, mis kinnitavad, et padjad on allergiavabad,” osutas Lind.

Looduslikust materjalist padjad kestavad üldjuhul kauem, aga nende hooldamisega on töödki rohkem. Enamik inimesi ostab koju siiski sünteetilise sisuga peaalused, sest need on sõbralikuma hinnaga. “Tegelikult võibki allergikutele pigem sünteetilisi patju soovitada, sest need on lihtsalt pestavad,” sõnas Lind.

Tehismaterjalist patjade sisu on enamasti tehtud polüestrist, mis on sünteesitud naftast. Odavamatel patjadel võib sisu olla ümbertöötatud plastpudelitest.

Lind rääkis, et Wendre kasutab oma patjade sees valdavalt töötlemata polüesterkiudu. Leidub eri jämeduse ja pikkusega kiude, mis patjades kasutades annavad isesuguse tulemuse. Veel kasutatakse patjades mikrokiudu, millest tehtud padi on eriti õhuline ja kohev ning tundub katsudes justkui udusulgedest tehtu.

Polüesterkiudu segatakse ka Tencel® kiuga, mis saadakse ümbertöötatud puidutselluloosist. Põhimõtteliselt on padja sisu töödeldud eukalüptipuit.

Kui tehismaterjalist patja näpuga katsuda, on osa sisuks justkui pisikesed pehmed pallikesed, osal udusuled. Pallikiud on eriti hea selle poolest, et kloppides jaguneb sisu padjas kergesti taas laiali.

Kolme kuu tagant

Etiketilt tasub uurida konkreetse padja pesemisõpetust ja sellest kinni pidada. “60 kraadi loetakse temperatuuriks, mis tapab tolmulestad,” sõnas Lind. Jahedam vesi ei pruugi tolmulesti hävitada, aga kuumem võib rikkuda sisu ja katteriiet kokku tõmmata.

Patju võib pesta hariliku pesupulbriga, aga mõistlik on valida sensitive-pulber.

Enamik inimesi peseb patju väga harva, aga tootjad soovitavad seda teha kolme kuu tagant. Üldjuhul on nii, et mida tihedam padi ehk sisu rohkem sees, seda parem näeb see välja pärast pesu. Õhemas padjas on sisul rohkem ruumi liikuda ja see võib ühte nurka koguneda.

Kindlasti on hea pärast pesu patju kloppida, et sisu jälle ühtlaselt jaotuks. “Väga tähtis on lasta padjal korralikult ära kuivada,” rõhutas Lind. “Vastasel korral tekib hallitus.”

Ergonoomilistel patjadel pole sisu enamasti pestav, aga neil on tavaliselt ümber äravõetavad katted, mida aeg-ajalt pesumasinasse pista tasuks.

Patjade hooldamine on kergem, kui kasutada tepitud materjalist ja lukuga ümbriskatteid, mis takistavad higil ja tolmulestadel sisusse tungimist.

Osa inimesi pelgab tolmulesti, teised mitte, mõnel tekitavad need allergiat, enamikule mitte, aga kindel on see, et padi on lestadele ideaalne elukeskkond: pime, niiske ja rohkelt inimese naharakke söögiks.

Vanaemade tarkus ütleb, et talvel käreda pakasega tasuks patju tolmulestadest lahtisaamiseks õue viia. Allergikutel aga soovitatakse padi aeg-ajalt sügavkülma pista.

Kes palju higistab, võiks sünteetilise sisuga patja ostes jälgida, et katteriie ja padjapüür oleksid puuvillased. Samuti maksab higistajatel hommikul voodile päevateki viskamisega viivitada ja lasta tekil-patjadel kuivada.

Uurige teki kaalu

Hea oleks teada, et mida kohevam on teki sisu, seda rohkem hoiab see õhku endas ja seda soojem on. Nii võibki väga kerge tekk olla samal ajal väga soe. Näiteks rohkem udusulgi sisaldavad tekid on sama kaalu puhul tunduvalt soojemad kui tavalisi sulgi sisaldavad tekid.

Tekki valides tasub vaadata etiketilt toote kaalu, tavaliselt antakse see grammides. Kui võrrelda samast kangast ja ühesuguse täidisega tekke, siis mida rohkem kiudu tekis, seda soojem peaks see olema.

“Kindlasti tasub uurida kiu koostist,” soovitas Lind. “Tencel® kiudu sisaldavad tekid on hingavad ja hea niiskusimavusega ega lase tekkida bakteritele soodsal kasvulaval.

Polüester tagab aga toodete kerge pestavuse ja kiire kuivamise, muudab teki kohevaks ja soojapidavaks.”

Mikrokiust sisuga tekid on alternatiiv udusuletekkidele: kerged, kohevad ja soojad. Müügil on samuti mikrokiust kangaga tekid, mida eelistatakse laste puhul, kuna tekid on kerged ja pehmed pärast korduvat pesugi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles