nädalast jäi kõlama ⟩ Kurb on ja piinlik ka

Sestap ongi mul kurb kirjutada, et kui peakski juhtuma see, et kunstisadama saagale punkti ei panda ja hoone tõepoolest kunagi Pärnus valmib, saadavad seda ikkagi inetud mälestused ja piinlikkustunne. Foto: Andres G. Adamson

See oli umbes kümne aasta eest, kui Läänemere kunstisadama idee esimesed mõttekillud avalikkuse ette jõudsid. Kolm aastat tagasi pandi sadamale isegi nurgakivi. 

Kuna uue kunsti muuseumi ja sadama eestvedajad ning Pärnu linnavõim pole viimasel ajal ühist keelt leidnud, oleme jõudnud olukorda, kus praegu ehk on veel vara kadunukese mälestuseks küünal süüdata, kuid kaugel ei paista see aeg olevat.

Kunstisadamast on saanud kuum kartul, mida poliitikud kordamööda peost pihku viskavad, saateks pidev hirm, et äkki pillab mõni selle kogemata või hoopis meelega maha.