Raivo Endrekson: Kotkas on mulle puu otsas küüned sisse löönud

Jaanuari seni külmimal päeval toimunud seire ajal märkas Raivo Endrekson Pärnu lähedal mitut merikotkast ja seitset hiireviud. Foto: Urmas Luik

Lumi sätendab kristalselt, taevas on klaarsinine ja päike leegib, nagu polekski õhus 15 miinuskraadi. Just sel jaanuaripäeval toimub ornitoloogiaühingu röövlinnu töörühma algatusel riikliku seire osana talikullide loendus, mida teiste hulgas korraldab MTÜ Kotkaklubi Pärnumaa koordinaator Raivo Endrekson. Keskealine mees, kes vaimustub nagu laps, kui ­tema tugeva suurendusega binokli vaatevälja jääb üle põllu liuglev merikotkas, kaseoksal ­istuv hiireviu, nurmkanade ­kari või kuldnokaparv prügilas.

Tagasihoidliku olemisega Endreksoni nimi on marru ajanud tuuleparkide arendajaid. Alles see oli, kui ta tõmbas Tootsi Suursoos pidurit firmahiiu Eesti Energia plaanile, sest sinna lähedale on pesa teinud üks rangemalt kaitstud linde – must-toonekurg. Üle kümne elektrituuliku tuleb kas jätta püstitamata või paigutada alal ringi nii, et linnuharuldus saaks oma kodus edasi toimetada. Arendaja mõistvale suhtumisele aitas teed sillutada kohtumine ornitoloog Urmas Sellisega.

Hiireviu ja väike-konnakotka elupaiga leidmise järel vähendab arendaja plaanitud tuugenite ­arvu Tõlla ja Kamali külaski. ­Argumendid esitas Saarde vallakeskuses detailplaneeringu arutelul Endrekson. Enda sõnutsi ­pole ta taastuvenergia vastane, kuid pühendunud kotkauurijana seisab ta nende eest, kes meie maastike ilmestajana ise enda eest kosta ei suuda.

Kõrvalepõikena on huvitav teada, et Eesti Kultuurfilm korraldas 1935. aastal teadusretke Alutaguse laantesse ja Postimees (09.07.1935) avaldas artikli “Haruldane lind kaljukotkas Alutaguse metsas”.