Koolitus õpetab ametnikku suhtevägivalla ohvrit mõistma

Margo Orupõld loodab, et algav koolitusprogramm paneb esmatasandi ametites olijad lähisuhtevägivalla all kannatanuid paremini mõistma. Foto: Madis Veltman

Homme toimub Tallinna kunstihoones projekti “Koolitatud spetsialistid aitavad vähendada perevägivalda Eestis” avaseminar, millele teiste seas on õla alla pannud Pärnu naiste tugikeskus.

Ettevõtmise peaeesmärk on viies Eesti piirkonnas – Pärnu-, Harju-, Tartu-, Viru- ja Põlvamaal – koolitada ohvritega kokkupuutuvaid asjatundjaid, et nad oleksid teadlikud perevägivalla põhjustest, tagajärgedest ja abistamisviisidest.

Mullu sai politsei 15 500 perevägivalla teadet ja naiste tugikeskustesse pöördus 2563 abivajajat. MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskuse eestvedaja Margo Orupõld tõstis esile tõsiasja, et 15 aasta jooksul on Eestis abivajajate hulk pidevalt kasvanud. “See on hea märk, mis näitab inimeste teadlikkuse tõusu ja samuti abisaamise võimaluste laienemist,” märkis Orupõld, kelle jutu kohaselt on riik pingutanud, et lähisuhtevägivalda ja inimõiguste rikkumist vähendada. “Koolitusi vägivallaohvritega esimesena kokkupuutuvatele spetsialistidele tuleb aga korraldada järjepidevalt.”

Naised tulevad politseist teinekord, selg ees, kuna ametnikud ei mõista neid, ja kannatanud ütlevad, et nad ei lähe enam kuhugi.

Margo Orupõld

Programm on mõeldud sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele, politseiametnikele ja perearstidele. “Et nad mõistaksid, miks ohver käitub nii, nagu ta käitub,” selgitas Orupõld koolitamise tarvidust ja nentis, et sageli jääb esmakohtumine viimaseks. “Naised tulevad politseist teinekord, selg ees, kuna ametnikud ei mõista neid, ja kannatanud ütlevad, et nad ei lähe enam kuhugi.”

Orupõld unistab, et teadlik spetsialist oskaks esmakohtumisel ohvrit ja ta seisundit paremini mõista. “Ohver ei vestle nagu diplomaat. Kõik aina küsivad ja ta on segaduses, ta ei tea, mida ta öelda võib,” tõdes Orupõld sellele. Kuna ohver keskendub rohkem emotsioonidele kui faktidele, käivad tugikeskuste töötajad tihti ohvritega politseis kaasas. “Oleme praegu filtrid ohvri ja politsei vahel.”

Spetsialiste koolitatakse lähisuhtevägivalla eripärade kõrval töötama piirkondlike tiimidena. Kannatanuga kokkupuutuvate asjatundjate koostöö on ülioluline: leida tuleb mitteformaalseid lahendusi ja kaasata teisi eksperte. 

Orupõllu jutu järgi muudab algava projekti omapäraseks asjaolu, et esimesed koolitused toimuvad Pärnu juurtega kunstniku Flo Kasearu näitusel “Elust välja lõigatud”, mis kajastab lähisuhtevägivalda.

Pärnakate kõrval osalevad projektis vabaühingud naiste tugi- ja teabekeskus ja Vägivallavaba Elu Kaitseks ning Islandi partnerorganisatsioon Rótin. Poolteist aastat kestvat projekti rahastavad Euroopa Liit ja Norra riigi programm “Kohalik areng ja vaesuse vähendamine”.