Muidu arvukad värvuliste salgad on tuntavalt kahanenud

Sabatihase kuub on lumekarva. Foto: Karl Adami

Sahin ja seejärel krabin – nõnda võiks iseloomus­tada praegust olukorda lumevaibal. Kõigepealt juhivad jalad sahina saatel eemale õhulisema lume, mis viimase nädala jooksul on pidevalt lisandunud, ja seejärel peavad ­läbistama sellealuse, sula järel külmunud valge kihi, millega kaasneb korralik krabin. Ei leidu just ülemäära palju elusolendeid, kes säärase heli korral lähenejat ootama jääks.

Oravaid, nirke ja mõistagi sulelisi kannab see koorik hõlpsasti. Ka rebane ei vaju sellest lumest läbi, kuid pisikeste näriliste tabamine on praegu veidi rasken­datud. Metskitsedki peavad ninaesise ja puhkepaikade väljakraapimise nimel veidi enam vaeva nägema. Loodetavasti pole see lumekoorik igavene, sest see mõjutab minugi käike märkimisväärselt. Mitte ainuüksi seetõttu, et sellisel maastikul liikuda on vaevaline ja väsitav ning võrreldes suvise ajaga kuni kolm korda ­aeganõudvam, vaid sellegi tõttu, et niigi linnu- ja loomavaesel maastikul on toimetavatele elusolenditele pea võimatu läheneda.