Lugeja kiri: Olen hämmingus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Ants Liigus

Mis on meie kohtusüsteemil viga? Kaabakad mõistetakse õigeks. See on nagu rahvale näkku sülitamine.


Me kõik nägime seda kurikuulsat aprillimässu ja seda, kuidas Dimitri Klenski seal noortega sosistas. Juba varem, ühel riigikogu istungitest viskas ta saali lendlehti ja oli taltsutamatu. Tuletas väga meelde kurikuulsat Žirinovskit ja selle laamendamist.



Ütlen, et peaminister Ansip on tubli poiss, kui ta Aljoša kiiresti kalmistule paigutas. Surnute koht on surnuaial, mitte Tõnismäe või mõne muu mäe veerul. Olgu protestijad rahul, Aljoša valvab seal surnuid.



See nelik on nagu pahad põrsad: kord on kärss kärnas, kord maa külmunud.



Tiit Madissonist tehti isamaareetur ja pandi vangi, aga sellel nelikul polegi ju isamaad. Nende kodu oli NSV Liit, mida nüüd enam ei ole.



Öise Vahtkonna liidri ütlus: ”Nüüd on kätte jõudnud aeg, kui tuleb tagasi saada need alad, kust meid on viimase 17 aasta jooksul välja surutud.“ (PP 6.01.09)



Kui see ei ole otsene ähvardus, mis see siis on? Kurikaeltel on karistamatuse tunne. Karistusi ju ei ole! Miks meil püütakse pead liiva alla peita? Kas tõmbame jälle küüru selga ja kardame Moskva piitsaplaksu?



Milles on asi? Rahvas ei saa sellest aru. Seda oli näha teleküsitluses, kus 98,1 protsenti leidis, et süüst vabastamine oli vale. Kui makstakse veel valuraha, on see täielik pugemine.



Kui jääbki nii, et karistust ei järgne, on tagajärjed varsti oi kui hullud!

Tagasi üles