Kriis tõi päästjate ja politseinike koostöösse uue hingamise

Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt ja päästeameti Pärnumaa piirkonna juhataja Andro Oviir ütlevad, et lõppenud aasta jääb erakordsena meelde. Foto: Urmas Luik

Päästeameti Pärnumaa piirkonna juhataja Andro Oviir ja Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt tulevad intervjuule koos. Koos tegutsemine iseloomustab meeste jutu järgi nende eelmist tööaastat paljuski.

Alustame elevandist keset tuba. Möödunud aasta oli koroona tõttu üsna eba­tavaline. Mida see teile tähendanud on?

Andro Oviir: On olnud koostööaasta. Kindlasti õppimise ­aasta. Sellises mahus tööd ringi korraldada, et meie inimesed saaksid kodanikele teenust osutada, struktuurid kõik toimiksid, on olnud suur katsumus.

Üllar Kütt: Nii erilist, kui nüüd see oli, mina politseis töötamise ajast ei mäleta. Pärnumaad vaadates on meil olnud ­lühiajalisi kriisikesi. Kui Pärnu linnas uputas, isegi kunagise metanoolitragöödia puhul olid tagajärjed rasked, tööd palju, aga pikalt need ei kestnud.

Kevadel tegime palju töid, mida iga päev ei tee. Arvestasime, et siis oli eriolukord, inimesed pidid puhkuse edasi lükkama. Kui olukord leevenes, läksid inimesed puhkusele. Kes ei läinud, hakkasid tegema vahepeal tegemata jäänut. Ja paraku sügis algas ­päris suure hooga uuesti: olime jälle sarnases olukorras nagu kevadel. Välja arvatud see, et me pole piiril ega kontrolli praame.

Oviir: Ühiskond on teadvustanud kriisi võimalikkust. Need lühiajalised kriisid, mida Üllar näidetena tõi, on olnud rohkem piirkondlikud, mõnepäevased, ei ole inimestele nii hästi teadvusse jõudnud ja on olnud rohkem kellegi teise mure. Aga praegu on see tabanud kõiki: oleme pidanud tegema korrektiive nii elus kui töös. Ehk kriisiteadlikkus ja valmisolek on kindlasti tõusnud.

Eelmine aasta lisas töökoormust ilmselt palju­dele, kel töö alles jäi. Kas teie alluvatel kogunes aastaga palju ületunde?

Kütt: Ületunde tehti ja väga palju. Kevadel oli probleem, et isegi liiga palju. Mõni olid üleliia aktiivne, tahtis panustada. Oli oht, et mõnele hakkab liigne töökoormus tervise peale. Praeguseks on ka meie töötajatel koroonaväsimus tekkinud. Väga suure hurraaga ei tee pigem keegi ületunde. Peame ka inimeste tervise peale mõtlema. Mida rohkem on inimene koos teistega tööl, seda suurem võimalus on tal nakkus saada.

Oviir: Meil ületunde sisu­liselt ei tehta. Eesmärk on, et inimesed üle ei töötaks. Tagame niimoodi pikema stabiilsuse ja reageerimisvõime. Jah, on ootamatuid olukordi, kus oleme sunnitud inimesi erakorraliselt välja kutsuma, näiteks ootamatute haigusjuhtude korral peame inimesi ­välja vahetama.