/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Tänasesse Pärnu Postimehesse pääsemiseks lootusetult hilisel ajal alanud ameerikalikult kärarikka tseremooniaga astus eile ametisse USA 44. president Barack Obama. Tema kõne presidendiks vannutamise järel annab analüütikutele lähipäevil ohtralt arutlusainet, millised on uue presidendi nelja aasta tegevuse põhisuunad ja väljavaated oma plaanid ellu viia.
Obamamaania on Ameerikas saavutanud rekordilise ulatuse. Raske on nimetada mõnda teist presidenti, kes ametisseastumisel olnuks niivõrd ülistatud kui Obama. Talle on pandud suuri lootusi nii kodus kui maailmas. Eeskätt tuleb aga silmas pidada, et kõigi probleemide kiiresti lahendamiseks Obamal võluvitsa ei ole.
Võrreldes varasemate presidentidega, on Obamal huvitav valitsus. Kuigi sageli ei juhtu, et kaitseministrina (Robert Gates) jätkab eelmise presidendi mees, pealegi vastasparteist.
Palju põnevust pakub USA kunagise esimese leedi Hillary Clintoni asumine välisministriks. See on esimene kord, kui Ameerika ajaloos esimene leedi üldse astub pärast Valge Maja aastaid riigiteenistusse. Kuidas hiljutiste rivaalide suhted riigiasjade ajamisel kujunema hakkavad, näitab lähiaeg.
Välispoliitilistes küsimustes kogenematut Obamat toetab temast võrratult suurema pagasiga asepresident Joe Biden, kes on välisasju juhtinud senatis.
Üsna kindel on, et maailmas tugevneb konkurents liidri kohale ja USA-l tuleb rinda pista Hiina ning India ambitsioonidega. Rääkimata Venemaast, mis paistab rühkivat maailma politseiniku kohale.