Lugejakiri: Linnavalitsus ikka mõisniku rollis

(pilt illustratiivne) Naali Marie Liivrand ütleb, et õiglane oleks kehtestada igale täisealisele kodanikule võrdne heakorramaks, sest ala, mida peavad majaomanikud hooldama, on üldkasutatav. Foto: Marko Saarm

Inimkond on läbi ajaloo teinud imepärase arengu: kosmoseraketid, nutitelefonid, juhita autod, robotid. Ka riigikorrad on vahetunud, kuid muutumatuks on jäänud majaomanikele mõisaaegne koormise kohustus: ikka koristab majaomanik oma aia tagust linnamaad käsitsi luua, labida, kühvliga kohustuslikus korras ja trahvide hirmus. Vähesed suudavad endale muretseda tööde tegemiseks vastava moodsa masina.

Koormist peavad täitma kõik maja- ja krundiomanikud, kaasa arvatud raugad, vigased ja haiged. Seda võib isegi lugeda kohaliku omavalitsuse võimu kuritarvitamiseks. See, et majaomanik saab tellida kohustuslike tööde tegemiseks firma, nagu kinnitatakse linnavolikogus, on nonsenss, sest siis ta peab minema sotsiaaltoetust kerjama, et maksta firmale töö eest (umbes 1080 eurot aastas). Alandav ja mõistusvastane on minna raha küsima sotsiaalabi teise omaniku, s.o linna maa koristamiseks.

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) määratleb sunniviisiliseks igasuguse töö, mida nõutakse isikult karistusega ähvardades ja milleks see isik ei ole ennast vabatahtlikult pakkunud. Teovabadus on oluline osa inimväärikusest. Kui kedagi sunnitakse tegema midagi vastu oma vaba tahet, alavääristab see inimest.

Sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioon võeti vastu 28.06.1930. 1997. aasta konventsiooniga seati eesmärk, et kõik ILOga liitunud 185 riiki, Eesti Vabariik nende hulgas, on kohustatud võimalikult lühikese aja jooksul tegema lõpu sunniviisilise või kohustusliku töö kasutamisele kõigis selle vormides. 2014. aasta ILO protokollis on siiski alles jäänud kohustusena mis tahes töö või teenistus, mis kujutab endast osa täielikult suveräänse riigi kodanike loomulikest kodanikukohustustest.

Tõepärasemalt vastab volikogu esimees Andrei Korobeinik oma kirjas õiguskantslerile, et koormise kaotamine on ilmselgelt kohaliku omavalitsuse finantsgarantii põhjendamatu tühistamine.

Pärnu linna omavalitsus on kodanikekohustuste hulka lisanud kohustusliku töökoormisegi, mis aasta läbi sunnib tegema tasuta tööd linnale kuuluval omaniku krundiga piirneval puhastusalal.

Volikogu liige Vladimir Zemljannikov nimetab seda väikeseks kommunaalteenuseks kogukonna otsestes huvides. Tõepärasemalt vastab volikogu esimees Andrei Korobeinik oma kirjas õiguskantslerile, et koormise kaotamine on ilmselgelt kohaliku omavalitsuse finantsgarantii põhjendamatu tühistamine.

Põhiseaduse järgi on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Kehtivad kohaliku omavalitsuse- ja ehitusseadus ei kaitse omanikke, vaid sunnivad tegema tasuta tööd, mida peetakse orjatööks. See tähendab, et need seadused on aegunud ja neis tuleb teha parandusi.

Õiglane oleks kehtestada igale täisealisele kodanikule võrdne heakorramaks, sest ala, mida peavad majaomanikud hooldama, on üldkasutatav. Saadud raha eest oleks linnal kui maa omanikul võimalus ise hooldustöid teha. Aasta 2021 võiks minna ajalukku, mil Eestis kaob lõplikult koormis-teoorjus. Sel juhul saab täidetud ka ILO eesmärk – kaotada lõplikult igasugune sunniviisiline või kohustuslik töö.

Põhiseaduses sätestatud kodanike kohustused

* Alluda põhiseaduslikule korrale;

* võtta osa riigikaitsest;

* hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest;

* säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tehtud kahju.