Astrid Hindriks: “KAH 2021” – Pärnu linna üldplaneering

Haldusreformi järgselt sai Pärnust pindalalt suurim linn Eestis. Nii on kujunenud suurimaks katsumuseks üldplaneeringu kaudu muuta Suur-Pärnu linnaks, kus elanikel on võrdsed võimalused saada Tõstamaast Raekülani linna teenuseid, juurdepääs haridusele, tervishoiule, puhtale loodusele, kirjutab Astrid Hindriks. Foto: Urmas Luik

Kõigepealt selgitus, mida tähendab lühend KAH. Praegusel ajal avaldab riik riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kaudu survet metsi raiuda, mis on toonud vastuseisu kohaliku kogukonnaga. Punnseisust välja astumiseks on võetud kasutusele poliitiline termin “kõrgendatud avalik huvi” (KAH), mis minule tähendab kogukonna kaasamist protsessidesse, mis tunduvalt muudavad kodukoha maastikku, vähendavad elurikkust ja ohustavad vääriselupaiku.

Kuid milline seos valitseb kõrgendatud avaliku huvi ja üldplaneeringu vahel? Üldplaneering on ühiskondlik kokkulepe, kus kogukonnaga lepitakse kokku, milline nende kodupaik saab tulevikus olema. Nii on kujunenud suurimaks katsumuseks üldplaneeringu kaudu muuta Suur-Pärnu linnaks, kus elanikel on võrdsed võimalused saada Tõstamaast Raekülani linna teenuseid, juurdepääs haridusele, tervishoiule, puhtale loodusele.

Millised on need väärtused, mis loodus on meie hoida andnud ja mis peaksid säilima ka järgmiste põlvede pärnakatele?