Muuseum tuletab meelde naisgümnasistide panust

Anu Jürisson
, kultuuritoimetaja
Copy
Pärnu koolitüdrukud algatasid 1918. aastal toreda traditsiooni, mida Pärnu muuseum loodab au sees hoida tänapäevalgi.
Pärnu koolitüdrukud algatasid 1918. aastal toreda traditsiooni, mida Pärnu muuseum loodab au sees hoida tänapäevalgi. Foto: Pärnu muuseumi kogu
  • Iseseisvuse väljakuulutamisse andsid panuse ka Pärnu koolitüdrukud

Pärnu muuseum, Koidula muuseum ja Punane torn tähistavad Eesti Vabariigi 103. aastapäeva ühe ajaloolise sündmuse meeldetuletamisega, kinkides täna ja homme igale muuseumikülastajale sinimustvalge rinnalindi.

1918. aasta 23. veebruari ­õhtul kell kaheksa loeti Pärnu Endla seltsimaja rõdult esimest korda avalikult ette “Manifest Eestimaa rahvastele”, millega ühtlasi kuulutati välja Eesti ­Vabariik. Selleks puhuks tehtud sinimustvalged lindikesed olid esimesed Eesti Vabariigi koda­nike tunnused.

Linte valmistasid ja jagasid Pärnu naisgümnaasiumi lõpuklasside õpilased. Jaan Järve mälestuste järgi oli selliste lindikeste kandmine Pärnus neil päevadel väga valdav.

Ööl vastu 25. veebruari jõudnud Pärnusse sakslaste sõjavägi, kuid sinimustvalgete lintide kandmisest kui meelsusavaldusest läks pingesse hoopis kohalik saksa kogukond.

Nii olevat vastukaaluks kohalikud baltisaksa neiud kandnud rinnas Saksa keisririigi trikoloori, aga need jäänud linnapildis vähemusse.

Rahvusvärvides linte kanti rinnas ka 24. veebruaril toimunud esimesel Eesti sõjaväeparaadil. Eesti pataljoni sõdurid kandsid neid linte eraldusmärgina põigiti üle pagunite või rinnas.

Pärnu muuseumi fuajees näeb Eesti lindi kandmise teemalist väljapanekut ja püsiekspositsioonis saab ülevaate oma riigi väljakuulutamise sündmustest. Manifesti ettelugemist näeb ka Punase torni panoraamkino filmis “Armutu ja armulik ajalugu. Punases tornis läbi 15 000 aasta”.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles