Elmar Trink: Üksipäini ei tee inimene elus mitte midagi

Elmar Trink julgustab kõiki uuenenud ekspositsiooniga Koidula muuseumi uksest­ sisse astuma. Foto: Mailiis Ollino

Elmar Trinki teavad kõik kui Pärnu muuseumi Ülejõel Jannseni tänaval asuva filiaali ehk Koidula muuseumi juhatajat, kes on elanud oma rolli üdini sisse. Näol puuriv pilk, annab ta lastele vana aja näidiskoolitunde, õpetades neid sule ja tindiga tähti maalima, korraldab täis­kasvanutele etluskonkursse, teeb maja kunagiste asukate elu tutvustavaid kammerlikke teatriõhtuid-lavastusi ja veab rahvusvahelist suupilli- ja lõõtsafestivali.

Pärnusse elama sattus Trink aga hoopis Põhja-Tartumaalt Saadjärve ligidalt. Kusagilt sealt Tabivere ja Puurmani vahelt, Koogi küla metsade keskelt.

“Kui abikaasa Jana mulle esimest korda sinna külla tuli, küsis ta: “Kuidas sa siit oskasid üldse Tallinnasse kooli tulla?!”,” mäletab Trink. “Mu isa oli tallimees ja mul oli kümneaastasest peale oma hobune Heimi, kes mind mõne korra seljast mahagi viskas. 14aastaselt hakkasin traktoriga tööle, kuigi luba veel ei olnud. Kolm aastat riisusin heina suure loorehaga, ma ei jaksanud seda ise veel tõsta, ema pidi aitama hobust ette panna.”

Jana Tringiga, keda nüüd tuntakse omanimelise erahuvikooli järgi, pandi leivad ühte kappi ­juba Tallinnas konservatooriumiõpingute ajal.