T, 7.02.2023

Türi–Tori kiirlaskumise meeskond säilitab optimismi

Meelis Kalme
, reporter
Türi–Tori kiirlaskumise meeskond säilitab optimismi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eelmine Türi–Tori kiirlaskumine toimus 2019. aastal. Mullu jäi üritus koroonaviiruse tõttu ära.
Eelmine Türi–Tori kiirlaskumine toimus 2019. aastal. Mullu jäi üritus koroonaviiruse tõttu ära. Foto: Lilli Tölp

Üle-eelmisest aastast Eesti pikima aerutamismaratoni tiitlit kandva ja mullu koroonaviiruse tõttu ära jäänud Türi–Tori kiirlaskumise meeskond teatas, et tänavu aprillis võistlus toimub. Küll on igaks juhuks paika pandud varuplaanidki.

Nimelt on spordivõistlused ja liikumisüritused 6. märtsist lubatud ainult professionaalsetele sportlastele ja erivajadusega inimestele. Piirangud kehtivad esialgu 28. märtsini.

Sportliku klassifikatsiooni järgi esimese raskuskategooria ehk kõige kergema, Pärnu jõel toimuva populaarse Türi–Tori kiirlaskumise meeskond avaldas siiski lootust, et veespordiürituse saab korraldada plaanitud ajal, 10. aprillil.

“Kindlasti peame arvestama valitsuse kehtestatud nõuetega,” teatasid korraldajad ürituse sotsiaalmeedialehel. Sestap võidakse ära jätta näiteks autasustamine või toitlustus siseruumides. “Teeme kõik endast oleneva, et kaotatud mugavusi kompenseerivad võimalikult head alternatiivid,” kinnitasid organiseerijad, kel olemas plaan mustemagi stsenaariumi puhuks. Kui loodetud ajal ei saa spordiüritust ikkagi korraldada, lükatakse see kuu võrra edasi, et võistlus saaks toimuda täies mahus. Korraldajad avaldasid lootust, et ehk ei ole Pärnu jõe veetase selleks ajaks veel kõige madalamale langenud.

Kui maiski osutub võistlemine võimatuks, toimub 11. kiirlaskumine hoopis praegusajale kohaselt hajutatud kujul. Täpsema plaani selleks puhuks avaldavad korraldajad siis, kui selle järele ilmneb vajadus.

Selgi aastal toimub kiirlaskumine kolmel distantsil. Rahvamatkajatele on mõeldud lühim sõit pikkusega 47 kilomeetrit Kurgjalt Torisse. 78kilomeetrine põhidistants algab Veskisillalt ja lõpeb ka Toris. Üle-eelmisest aastast saavad julgemad maratoonarid mõõtu võtta praegu Eesti pikimal ehk 104 kilomeetri pikkusel aerutamismaratonilgi.

Süstadele, kanuudele ja aerulaudadele – laiemad alused võivad jõe iseloomust tingituna suurtesse raskustesse sattuda – mõeldud pikim rada algab Paidest ja lõpeb Sindi väliujulas. See tähendab, et hiljaaegu valminud Sindi tehiskärestik, kuhu aerutajad kõikjalt Eestist end proovile panema tulevad, distantsile ei jää.

Märksõnad
Tagasi üles