Suhkur lubab maitsega mängida

Kokanduse õpetaja Terje Jürgens julgustas perenaisi eri suhkruid katsetama. Foto: Urmas Luik

Pole vist tervislikust toitumisest kõnelejat, kes ei hoiataks valge suhkru eest, kuid raske oleks magusast päriselt loobuda. Ega peagi, selle asemele võib suhkrutoosi valada tervisele hoopis pisut kasu toova magusa.

Enamikus peredest on kasutusel kõige odavam, valge rafineeritud suhkur. Just seda peetakse tühjaks kaloriteandjaks, millest on töötlemise käigus kõik kasulikud toitained välja võetud. Valge suhkru vastaspooleks loetakse pruunides toonides toorsuhkruid, mis sisaldavad natuke tervisele kasulikke aineid.

Ometi ei saa suhkruid lihtsalt üks ühe vastu välja vahetada, sest mõni toit võib toorsuhkruga suisa untsu minna. Ja seda paraku loota ei tasu, et toorsuhkur vähe kaloreid annaks. Kes tahab kaloritevaba magusat teed juua, võiks üritada oma aknalaual hoopis steviat kasvatada.

Silme eest kirjuks

Igas suuremas poes on suhkruriiulil julgelt üle kümne toote. Pärnumaa kutsehariduskeskuse kokanduse õpetaja Terje Jürgens aitas neis pisut selgust tuua.

Tihti arvatakse, et iga pruun suhkur on väga kasulik. Nii see pole, sest pruune suhkruid on kahte liiki. Toorsuhkru kõrval müüakse valgest rafineeritud suhkrust tehtud tooteid, mis on melassiga pruuniks värvitud.

“Kui otsite tervislikumat suhkrut, kus on sees kasulikud vitamiinid ja mineraalained, peab pakil olema kirjas “rafineerimata”,” juhatas Jürgens.

Kõik suhkrud saadakse kas suhkruroost või suhkrupeedist ja nende töötlemisastmest sõltuvad värv, maitse ja tervislikkus. Kõige enam on töödeldud valget suhkrut ja vähem täistoor-roosuhkrut. Toorsuhkur on suhkrutootmise vaheprodukt, mida pole rafineeritud ega kunstlikult pruuniks värvitud. Meie poodides on neist levinumad demerara ja muscovado.

Demerara on kuiv, helepruun ja mahedama maitsega. Sellest võikski oma katsetamisi alustada ja see rahulikult oma igapäevasesse kasutusse võtta.

Muscovadod on juba tugevama lõhna ja maitsega ning niisked. Neid müüakse nii heledat kui tumedat: heleda maitse meenutab karamelli ja tumedas on aimata pisut lagritsat.

“Et rafineerimata suhkrul on tugevam maitse ja lõhn, sobivad need hästi tee ja kohvi maitsestamiseks,” rääkis Jürgens. “Samuti sellistesse magustoitudesse, kus kasutatakse näiteks kakaod ja kohvi. Toorsuhkur aitab siis maitsetel esile tulla.”

Katsetage ettevaatlikult

Kuid mitte iga retsepti puhul ei tohiks valge suhkru asemel automaatselt toorsuhkrut lisada. “Näiteks kreembrülee ei tule sellega üldse välja,” hoiatas Jürgens.

Samuti ei tasuks toorjuustukooki toorsuhkrut panna. Küll võib seda küpsistest koogipõhjas kasutada, kui retsept käsib küpsistele suhkrut lisada.

Hästi sobib toorsuhkur piparkookidesse. Veel võib proovida toorsuhkruga pannkooke teha, lisades kaneeligi. “Väga hea on rafineerimata suhkur hommikuti putrude ja helveste peale puistata,” lisas ta. “Mina küpsetan kodus leivad ja sepikud toorsuhkruga.”

Niiske toorsuhkru puhul tasub arvestada, et see võib aja jooksu kivistuda, kuid see ei tähenda, et suhkru ära viskama peaks. Suhkru võib panna mõnda purki, selle suule niiske salvrätt ja siis purk kaanega sulgeda. Kivistunud suhkru võib panna ka alustassil mikrolaineahju, kõrvale klaas vett ja kuumutada 30 sekundit.

Jürgens julgustas inimesi eri suhkruid katsetama. Näiteks on valge suhkru baasil valmistatud pärlsuhkur mõnus saiakeste ja kringlite peale puistata enne nende ahju panekut ning tee ja kohvi maitsestamiseks võib osta hoopis karamellsuhkrut.

Olgu öeldud, et lisaaineid on toorsuhkrus siiski väike kogus ja ainuüksi tervise parandamiseks toorsuhkrut rohkem sööma pole mõtet hakata. Pigem peitub nende headus põnevates maitseomadustes.