Sõnasepp Indrek Koff: Viinakuul ei pea viina jooma, võib hoopis kirjutada

Tõlkija Indrek Koffil on juhtunud, et raamatust jääb terve lehekülg tõlkimata. Foto: Johanna Roos

Istume Indrek Koffiga pealinna õdusas raa­matukohvikus Literaat. Mõtlen salamisi: huvitav, kui palju kirjavara on tema kui Pärnust ­pärit kirjanik ja tõlkija sellest lõputuna paistvast riiuli­ketist loonud, tõlkinud või läbi lugenud.

Ma ei tea veel, et mind ootab ees põnev vestlus, mis avab Koffi tõlke- ja keelemaailma telgitaguseid. Lood, kuidas vilunud tõlkija kogemata terve lehekülje tõlkimata jättis, olnud loo kordi üle lugenud. Või kuidas tuntud Prant­suse kirjaniku lausete asemele sai ­valitud tsitaadid Oskar Lutsu loomingust.

Olete öelnud, et soovisite lapsena saada kas superkangelaseks, tuletõrjujaks või miilitsaks. Millal täheldasite kirge kirjaniku- ja tõlkijatöö vastu?

Need lapsepõlveunistuste ametid on sellised klassikalised, enamik väikseid poisse on niimoodi mõelnud. Aga arvan, et kirjasõna ja vaimuasjadega tegelemise soov on mul kogu aeg olnud, sest ma olen lapsest saadik päris palju lugenud. Ja mida vanemaks, seda rohkem. See on tulnud päris loomulikult, aga lapsena ei oska ju ennast kõrvalt näha ja mõtled ikka, et võiks olla tuletõrjuja või miilits. Üldiselt on kõik, mis seotud raamatute ja lugemisega, minu pärisosa suhteliselt varasest lapseeast peale.