Tondikülast kultuurikeskuseks – telefoniteater jutustab uskumatuid lugusid

Barbara Lehtna (vasakul) ja Katrīna Dūka kogusid kaaslastega mitu kuud inimeste lugusid. Foto: Mailiis Ollino

Telefon kutsub. Kõne võtab vastu noormees ja palub ümbrikust välja võtta fotod. Esimesel pildil on mees kaheksa-aastane, istub koos õega isa süles. Kõik tunduvad rõõmsameelsed, ent isa nägu ja poega embav käsi on markeriga mustaks soditud: praegu võib olla selline tunne, nagu seal oli üks suur must koll, aga võib-olla selline isa oligi meie elus: üks suur must koll …

Sedamoodi algab üks 16st tundmatu inimese loost, mille jutustajatel kõigil on ühine soov: kuhugi kuuluda. Pajatused kokku moodustavad ainulaadse tele­fonilavastuse “Kuuluvusharju­tused”, mida veavad eest okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu ja pärnakas Barbara Lehtna teatritrupp.

Mälusoppides uitav tükk aitab tuua inimesed üksteise lugudele lähemale, ilma et sellele eelneks teineteisega tutvumine. “Atra ei pea seadma, põld on juba olemas,” sõnas Lehtna.