JÕULUMÄE 45 ⟩ Enn Tasalain: Silma võtab märjaks, kui parkla on autosid täis

Ehkki vanust juba omajagu, paneb Enn Tasalain siiani Jõulumäel käed külge. Foto: Urmas Luik

Pärnumaal ei kohta vist spordisõpra, kes kordki pole Jõulumäe tervisespordikeskuse maile jalga tõstnud. Paljud ei kujuta siinset spordimaastikku selle paigata ettegi. Vaata kust tahes, raske on Jõulumäele midagi ette heita ning ikka ja jälle üllatab perekord Tasalain mõne uue ehitise või harrastusvõimalusega mändide all. Armastatud spordibaasil täitus äsja 45 tegutsemisaastat.

Jõulumäe looja ja vaimne juht Enn Tasalain tõdes, et on panustanud oma elutöösse kõik, kaasa arvatud tervise ja närvid.

Rahvusvaheliselt tunnustatud spordibaasi sünnipäevaks loetakse 18. märtsi 1976. aastal, kui alustati suusastaadioni rajamist ja võeti maha esimene puu. Kui Jõulumäe hing ajaratta just sinnapaika keris, meenutas ta, et kõik sai alguse sellest, kui ta toonase Pärnu 4. keskkooli õpetajana otsis kohta, kuhu lastega laagerdama minna.

Tahkuranna vallast pärit, sõideti sõudetreener Mihkel Leppiku Jawaga just sealseid metsaradu. Esimesena hakkas silma Kanamardi talu, mis osteti 800 rubla eest. Õige pea koliti sealt 700 meetrit eemale Jõulu mäe jalamile, samanimelisse tallu.

“Tegelikult pidi selle ära ostma Tallinna leivakombinaat. Täitevkomitees arhitekt tuli minu juurde ja küsis: “Enn, mis ma teen? Kas panen allkirja alla?” Vastasin, et “ole hea mees, ära kirjuta, hoia paar päeva kinni”,” meenutas paari nädala pärast 79aastaseks saav sporditegelane, kes seejärel asus endale kambajõmme otsima.

Leidiski. Nimelt sai Tasalain jutule suure spordisõbra ja toonase Pärnu EPT juhataja Helmut Sinisaarega. Viimasena mainitu ostis koha EPT raha, 2500 rubla eest välja.

Enn, kui talu välja ostetud, saite kohe metsavahel askeldama hakata või oli mingeid lube vaja?

Nõukogude ajal oli tükk maad kergem see asi. Praegu ei või metsas puuksugi lasta, ärritad muidu linnu üles.