Üleskutse ⟩ Saatke pilte pühademunadest ja kuulake Kukertillide pühaderäppi

Pärnu Postimees kutsub lugejaid üles pildistama kaunistatud pühademune ja fotosid teiste lugejatega jagama. Foto: Kärol Mitt

Pärnu Postimees kutsub lugejaid üles pildistama värvitud pühademune ja fotosid teiste lugejatega jagama.

Fotosid saab postitada Facebookis avaldatud üleskutse juures kommentaaridesse!

Pühademeeleolu loomiseks toome lugejateni Pärnu noorte moosekantide ühenduse Kukertillid räpiloo “Munadepüha”.

Munade värvimine, kinkimine ja söömine on kõige levinum lihavõttepühade tava Euroopa maades ning see tähistab uut elu ja kestvust. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja liikumist nagu kogu vaiksel nädalal. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on meil noormehed käinud külapidi mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas. Muutus toimus täisealiseks saamise, varem ka leeris käimise järel, sest sellest ajast alates pidid hoopis ristilapsed ristivanematele mune kinkima.

Vanasti võõbati mune mitmeti. Laialt olid levinud ühevärvilised munad, mida värviti sibulakoorte (pruun, tumekollane), kaselehtede (helekollane), madara (punane), kohviga (pruun). 20. sajandil kasutati värvimisel siid- või krepp-paberit ja riiet. Mustri saamiseks lisati tangu või riisi, kriibiti värvi maha, kirjutati nimesid või joonistati midagi koore peale. Mustriliste munade saamiseks kasutati näiteks vaha või seoti taimi vastu riidesse keeratud muna – nii tekkis koorele õrn taimekujutis.

Mitut tooni munad saadi vesivärve või munalakke kasutades, mis 20. sajandil olid väga levinud tehnikad. Kui pärast teist maailmasõda pikka aega munalakke saada polnud, asendati neid muude värvivate ainete, koguni lillatera ehk kaaliumpermanganaadi, briljantrohelise ja muu käepärasega.

Urbepäeval ja lihavõtete ajal viidi õigeusu kirikusse õnnistamiseks pajuurbi, millega hiljem koduseid urviti. Tasuks saadi mune. Pajutibud kuulusid tuppa toodud lahutamatult pühade juurde. Kes polnud neid varem soetanud, tõi nad munavärvimise ajaks vaasi. Kui õitsesid sinililled, toodi tuppa ka sammalt ja esimesi kevadlilli. 20. sajandil oli tava ajatada selleks päevaks taldrikul või kausis muru, millele sai värvitud mune asetada. On valmistatud okstest ja samblast pesi, kuhu on pandud värvitud mune. Samuti ajatati hiirekõrvule igasuguseid oksi, millega ehiti tube.