Sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel: Palved sotsiaalmeedia reguleerimise järele lähevad üha valjemaks

Maria Murumaa-Mengel leiab, et meie kultuuriruumis ei kõiguta Facebooki liidripositsiooni niipea keegi. Foto: Sille Annuk

Sotsiaalmeedia on üha enam tunginud meist paljude igapäevaellu. Eriti praegusel koroonaajal, kui tuleb hoida sotsiaalset distantsi, on suurem osa vestlusest kolinud sinna. Kuid mis võiks olla Facebooki järeltulija? Miks inimesed ikkagi üksteist sotsiaalmeedias sõimavad? Kuidas saaks seda muuta?

Tartu ülikooli sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel märkis, et sotsiaalmeediaga seotud küsimustele on keeruline anda lühikesi ja konkreetseid vastuseid, kuigi ta on uurinud ühismeediat pea paarkümmned aastat.

Kuna intervjueeritav on ühtlasi olnud siinkirjutaja õpetaja ja neid seob ammune tutvus, sai usutlus sinavormis.

Oled sotsiaalmeediat uurinud juba üle 15 aasta. Kuidas üldse selle valdkonnani jõudsid?

Nii kaugele tagasi mõeldes, siis see oli inspireeritud sellest, kui Rate tuli – see oli kui tõusulaine, mis käis üle Eestimaa. (Naerab, K. N.) Sellel oli oma aja kohta fenomenaalselt palju kasutajaid ja ta sõi end hästi kiiresti sisse meie keelde ja kultuuri. Rate’iga seotud laused said käibefraasideks, näiteks “Rate on elu ja Viru on kodu”.

See oli huvitav ja ma polnud enne näinud, et mõne seda tüüpi veebilehega läinuks rahvas niivõrd massiliselt kaasa. Selles oli midagi väga ligitõmbavat ja seepärast tegin sel teemal oma bakalaureusetöö.

Kui ma olin magistris selle teemaga edasi tegelnud, töötasin õpetajana. Mul olid endal välja kujunenud ühtemoodi sotsiaalmeedia kasutusmustrid ja mu õpilastel jälle teistsugused. Need ristumiskohad, kus mina olin õpetajana ja nemad õpilasena, tekitasid minus hästi palju rollikonflikte ja küsimusi selle kohta, et keda tajuvad ühismeedia kasutajad oma auditooriumina. Kellega nad räägivad, kui nad postitavad?