Swedbank põhjustas oma kavatsusega sulgeda Hanila valla ainus pangaautomaat läinud nädalal üleriigilise pahameelelaine, millest kirjutasid nii nädala- kui päevalehed.
Anu Jürisson: Sularahast saab luksus
31. jaanuar 2012, 09:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprillist jäävad pangaautomaadist ilma nii Virtsu kui mitme teise maa-asula elanikud. Tarbijakaitseameti arvates on see sihipärane tegevus, et sundida inimesi rohkem kaardiga maksma.
Viimastel aastatel on pangakontorite ja sularahaautomaatide hulk märgatavalt vähenenud.
Eestis on 226 omavalitsust, neist 184s ei ole siseministeeriumi andmeil pangakontorit ja 110 omavalitsuses ei ole sularahaautomaati.
Kuigi 59 protsenti leibkondadest eelistab igapäevaostudel pangakaarti, on küllaldaselt kohti, kus ei ole võimalik kaardiga maksta.
Alates 1. veebruarist on suletud Tallinna Idakeskuse kontor, 1. märtsist Otepää ja Kunda kontor. Pärnu Maxima ja Vändra kontor lõpetavad töö 1. aprilliks. Pangabuss hakkab käima Otepääl, Kundas ja Vändras.
Pangad põhjendavad sularahaautomaatide ja kontorite võrgu kärpimist inimeste muutunud harjumustega, lubades keskenduda uute, neid asendavate toodete ja teenuste arendamisse.
Neis omavalitsustes, kus sularahaautomaati ja kontorit pole, asendab neid kas pangabuss või postipank, mille teenus on kallim kui sularahaautomaadil.
Paljudel maapiirkondade elanikel - eelkõige eakatel, kes tööl enam ei käi, - pole endiselt kodus arvutit ega internetti, seega internetipankagi.
Pangabuss käib kohal paariks tunniks kaks-kolm korda kuus ja võib juhtuda, et ükski neist aegadest ei sobi või pole liinibussi, mis vallakeskusesse ja koju kohe tagasi tooks.
Kui otsekorralduse sõlmimisest abi ei ole, tuleb maavanaemadel hakata usaldama oma raha linnas rahaautomaatide juures elavate ja nädalavahetustel külas käivate laste-lastelaste kätte.
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler pidas ETV saates „Terevisioon“ mõistetavaks, et panga- ja postkontoreid jääb vähemaks, sest inimesed kasutavad neid aina vähem, kuid möönis, et järsud muudatused teenuste kättesaadavuses toovad kaasa inimeste valusa reaktsiooni.
Ministri sõnade järgi on mitu võimalust, kuidas riik saaks sekkuda pangateenuse ebamõistlikku vähenemisse maapiirkondades: kehtestada pankadele täiendavaid regulatsioone või leida viis, kuidas erasektoriga kokku leppida, et pangad ise käituksid mõistlikult.
Loodetavasti ei jää ministri avaldus pelgaks jutuks.