/nginx/o/2009/01/05/113043t1hf014.jpg)
Meeleavaldus Vilniuse parlamendihoone ees, mis lõpuks ikkagi kontrolli alt väljus ja lõhkumiseks ning laamendamiseks muutus, ei ole Leedu valitsust valitud kursilt vääranud. Nagu rahandusminister läinud nädalal väitis, on majandusseis küll hull, ent mitte lootusetu, ja uuesti võib jalule tõusta vaid ebapopulaarseid otsuseid tehes.
Kõige optimistlikumate prognooside kohaselt ulatub Leedu majanduslangus tänavu 4,8 protsendini, tuleval aastal võib see arv olla “ainult” 0,2 protsenti.
Kuni majandus uut hingamist ei leia, tuleb unustada eurole üleminek, kinnitavad Leedu poliitikud.
Suuri probleeme on eelkõige maksulaekumistega. Kui olukord selles valdkonnas ei parane, on valitsus sunnitud tegevust veelgi karmistama.
Üleüldise arvamuse kohaselt algas riigi majanduslik allakäik sellest, et ei võetud kuulda majandusanalüütikute hoiatusi, ei tahetud kulusid otsustavalt kärpida (seesama nõrkus ju Eestitki kummitamas!) ning jätkati arutut riiklikku krediteerimist.
Ometi loodab Leedu valitsus, et praegused meetmed on küllaldased. Vähemalt esialgu ei plaanita välisabi (eelkõige rahvusvahelise valuutafondi abi) paluda.
Rahandusministri kinnitusel tehakse kõik selleks, et eelarvedefitsiit jääks 2,1 protsendi piiresse.
Majanduslikku segadust süvendab Leedus poliitiline segadus. Asi on nimelt selles, et nelja kuu pärast toimuvateks presidendivalimisteks pole meie lõunanaabritel ainsatki kindlat kandidaati.
Oodatakse ei-tea-kust ilmuvat messiast, kes päästaks riigi hädadest, kuid poliitiline diskussioon võimalike kandidaatide üle peaaegu puudub. Need, keda kuluaarides seostatakse riigipea ametiga, pole esialgu samuti oma seisukohti avalikustanud ega programmiliste avaldustega esinema kiirustanud.
Niisugune venitamine on praeguses situatsioonis äärmiselt ohtlik ja jätab mulje poliitiliste jõudude ebakindlusest.
Kui lisada Leedu praeguse riigipea Valdas Adamkuse veidi laialivalguv sõnavõtt selle kohta, et Vilniuse rahutusi “võidi organiseerida piiri tagant” ja et nii “Tallinna, Riia kui Vilniuse sündmustel” on täheldatav ühesugune tagapõhi, tekib paratamatult mulje praegu Leedus valitsevast peataolekust.
Kuigi jah, mida meil siin Eestiski rõõmustada, kaos ju tegelikult samasugune.