Pea kohal varitseb jäine oht

Foto: Urmas Luik

Kui külmade saabumise puhul hoiatatakse majaelanikke ülekütmise eest, siis samamoodi tasub olla tähelepanelik tänaval patseerides, sest nii mõnegi Pärnu maja räästas ilutsevad taas hiigelpurikad ja üle katuse serva turritavad ähvardavad lumevallid.

Pärnu Postimees tegi kiirretke kesklinnas ja tõdes, et ohtlikke katuseräästaid on tekkinud juba üksjagu.

Kõnnitee pannakse kinni

Hinnanguliselt kõige hullem paistis olukord Karusselli ja Aia tänava ristmikul oleval elumajal, mille katuselt ripub alla lumekiht. Maja haldaja oli seetõttu sulgenud Aia tänava poolse kõnnitee, mistõttu tuli jalakäijatel mööduda majast mööda sõiduteed. Samale majale juhtis Pärnu Postimees tähelepanu aasta tagasi.

Ettevaatlik tasub olla Tallinna maanteel jalutades, sest sealsele majale numbriga 15 on tekkinud hiiglaslikud jääpurikad, mis alla kukkudes on ilmselt eluohtlikud. Üle räästa ulatuv lumevaip ja purikad varitsevad jalakäijaid Karusselli 3 ja Roosi 11 maja juureski.

Üheski viimati nimetatud kohas ühtki hoiatavat silti või linti välja ei ole pandud ja kõnniteed pole osaliseltki suletud.

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna korrakaitseteenistuse juhataja Reet Salmu ei pidanud olukorda veel kriitiliseks, sest väljas on võimust võtnud tugevad miinuskraadid. Hoopis hullem on olukord sulailmade saabudes.

“Juba räästasse tekkinud purikate puhul tuleb need oma jõududega eemaldada või appi kutsuda mõni teenust pakkuv firma,” ütles Salmu. “Vastavate firmade kontaktid leiab Pärnu kodulehelt internetis. Kõnnitee lintidega piiramine on niinimetatud hädaabinõu ja ehitusseaduse järgi on see lausa kohustuslik, sest omanik peab tagama ehitise ohutuse. Seda saab lubada vaid mõistlikuks ajaks, näiteks kuni lumekoristusega tegelev firma jõuab ohu eemaldada.”

Salmu lisas, et majaomanikud on muutunud viimasel ajal juhtunud õnnetuste tõttu siiski tähelepanelikumaks.

Korrakaitseteenistuse juhataja sõnade järgi võib linn kõnnitee sulgemise eest võtta tänavate ja teede sulgemise maksu, kuid ohtliku lume ja jääpurikate korral seda siiani tehtud ei ole. “Üldjuhul pahatahtlikkust kõnnitee lindiga piiramisel ei esine,” selgitas Salmu. “Saame kontrollida, kas majaomanik on tellinud lumekoristusteenuse. Problemaatilisemad on hoopis hooned, kus regulaarselt ei elata ja millel puudub haldaja või kui tuleb hullem periood, mil lumekoristusfirmadel tekib jäjekord.”

Lohakat võib trahvida

Salmu seletuse kohaselt teevad Pärnu korrakaitseteenistuse inspektorid linnas kontrollkäike nii jalgsi kui autoga. “Suulisi tähelepanujuhtimisi oleme teinud, menetlusi alustanud ei ole,” kinnitas ta. “Enamjaolt piisab, kui korrakaitse tähelepanu juhib, alati ei pea rahatrahvi määrama. Viimane rahatrahv tehti lume-jää eest 2011. aasta detsembris.”

Trahvi võib määrata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66-2 nõuete rikkumise eest füüsilisele isikule kuni 400 eurot ja juriidilisele isikule kuni 1300 eurot.

Viimase aja kõige drastilisem lugu katuselt pudenenud jääkamakaga juhtus Pärnus 2010. aasta märtsis, kui kesklinnas Uuel tänaval tabas jäätükk 1932. aastal sündinud naist.

Kiirabi toimetas kannatanu sündmuskohalt Pärnu haiglasse. Kuigi naine viidi kiiresti edasi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, ei suutnud meedikud tema elu päästa.

Mullu aastavahetusel vajus lume raskuse all sisse Pärnu spordihalli väikese saali katus. Selles õnnetuses keegi viga ei saanud.