Rainer Kattel: Osalejateta demokraatia

Kaks nädalat vaikust valge raamatu teemal on selge ja vali sõnum peaministrile, et demokraatia mängimise asemel tuleb mõelda selge strateegia väljatöötamisele. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Ülemöödunud nädalal tutvustas peaminister riigikogule koroonaviiruse leviku tingimustes ühiskonnaelu korraldamise kava ehk valget raamatut. Peaminister ütles, et “see on suur pilt, mille joonistame lõpuks koos kokku”. Siiani on seda pilti tahtnud koos peaministriga joonistada ainult ­õiguskantsler. Mitte keegi teine ei ole üles­kutsele reageerinud.

See ei ole esimene ega viimane kord, kui valitsuse soov kaasata ühiskonda otsuste tegemise protsessi nurjub. Valge raamatu läbikukkumine on aga märk kahest erinevast, kuid tähelepanuväärsest probleemist. Esiteks: valitsusel ei tundu olevat visiooni ega plaani, kuidas Eesti peaks pikas perspektiivis pandeemia põhjustatud kriisiga hakkama saama. Teiseks näitab see, kui kitsas on Eesti polii­tika: meil on demokraatia, milles vähesed osalevad. Mõlemad probleemid koos süvendavad ebakindlust ja vähendavad usaldust poliitika vastu.

Valge raamat ütleb, et valitsus ei soovi kriisist väljatulekuks kodanike ja ettevõtete eest kõiki otsuseid teha. See võib olla õilis soov, kuid naiivne ega aita kaasa kriisi leevendamisele. Kriisis ei saa vastutust jagada nendega, kellel puuduvad võimalused või vahendid kriisi leevendada. Niisugust lähenemist on ­katsetanud pandeemia eri faasides näiteks Rootsi ja Suurbritannia, ent tulemuseta.