Kevadises looduses käib juba vilgas elu

Nirgil on karvavahetus veel pooleli. Lumivalgesse kasukasse on aga juba pikitud oma­jagu pruuni. Foto: Karl Adami

Olin leidnud tuulevarju järsu jõe­kalda veerel. Aeglaselt kulgevat vett ­silmitsedes möödusid must nii sabatihased kui ka pisike väike-kirjurähn. Otsekui valkjas välk ilmus mu vaatevälja pisike nirk. Metsa vahel lookleva jõe kaldale oli ta küllap ikka näriliste pärast tulnud. Ta tuhnis pisut mahakukkunud ­nottide keskel ja peal ning kadus pea sama kähku, kui oli ilmunud. Kui väle võib küll üks pisike loom olla!

Sel pisikesel imetajal oli karvavahetus veel pooleli. Lumivalgesse kasukasse oli aga juba pikitud omajagu pruuni. Sarnaselt nirkidega on karvavahetus pooleli teistelgi talvel valget kasukat kandnud imetajatel, näiteks kärpidel ja valgejänestel. Talvise rüü vahetavad suvise vastu aga teisedki imetajad. Nõnda saab ajapikku pruunikashallist metskitsest punakaspruun.

Viimase nädala märksõnad on kindla peale olnud “pea lakkamatu tuul” ja “soojad päikesepaistelised kevadilmad”, mis on metsaalust ja niidupealseid märgatavalt kuivatanud. Käikudel prõksatas pea iga jalge alla jäänud oks ning tamme- ja vahtralehed sahisesid, reetes mu ümbruses vudinud laanepüü ja orava.