Juhused on olulised. Näiteks pea neli kümnendit laste- ja noortekirjandusega tegelnud Rita Raudsepa viis sellele rajale üks juhuslik lause. Mitte midagi juhuslikku ei ole aga selles, et oma tööd on ta teinud südamega. Seda tõendab muu hulgas Eesti aasta lasteraamatukoguhoidja tiitel, mille Sindi raamatukogu juhataja Raudsepp sel kevadel pälvis.
Aasta lasteraamatukoguhoidja Rita Raudsepp: Kust tuleb lugemisisu, kui lugema peab pool sajandit vanu raamatuid?
Pärnu Postimees vestles sel puhul tunnustatud raamatukoguhoidjaga tema tööst ja elust, lastest ja noortest ning kirjandusest. Muu hulgas saavad vastuse küsimused, millal täpselt võiks väikelapsega raamatukogus hakata käima ja miks võiks ka vanemas kooliastmes ajatu klassika kõrval rohkem värskemat lugemisvara leiduda.
Rein Sikk ütles aprilli alguses Vikerraadio päevakommentaaris, et raamatukogud on positiivsuse külvajad: “Paigad, kus ei pahandata, vaid leitakse aina uusi lahendusi hakkamasaamiseks”. Väga tore hinnang. Kuidas te seda positiivsust siis külvate?
Ma arvan, et külvame eriti praegu, kui kultuuriasutused on kinni ja raamatukogu on ainus koht, kust kultuuri kätte saab. Inimesed saavad raamatu kätte tasuta. Nad on väga õnnelikud selle üle. See on juba positiivsus praegusel ajal.
Teid pärjati hiljaaegu Eesti aasta lasteraamatukoguhoidja tiitliga. Meenutan, et mõni aasta tagasi ütlesite lasteraamatukoguhoidjate päeval: “Kui oled munenud, siis tuleb ka kaagutada.” Millega sellise tunnustuse ära teenisite?
Eks ma ole päris kaua lasteraamatukogunduses töötanud, varsti saab 40 aastat. Olingi kuni 2019. aastani kogu aeg lastetöö peal. Olen lastele teinud palju raamatukogutunde, ettelugemisvõistlusi ja palju muid üritusi.