Eesti kohtud saatsid kümneid inimesi tuleriidale tõenditeta

Aastatel 1630–1645 toimus Pärnu maakohtus 22 nõiaprotsessi ja surma mõisteti 12 inimest, tervelt kümme neist aastatel 1640–1642. Foto: Andres Adamson

Suurem osa siin mail peetud nõiaprotsessidest toimus 17. sajandil. Naabrid süüdistasid naabreid nõidumisega kurja tegemises, libahundi jooksmises, inimeste surmamises.

Ülekuulamisel inimesi piinati või visati vette, veendumaks, kas inimene on usust taganeja või mitte. 16.–17. sajandi jooksul saadeti kümneid tuleriidale. Kohtus oli vähe lootust eluga pääseda.

Gret puhus pulmas õllekibule

14. veebruar 1633. Pärnus maakohtus toimub istung. Kohtu koosseisu kuulub kuus kohtunikku. Kaebajad on Kalle Matz ja Kusala Mathis, kaebealune on Töniese naine Gret.

Matz süüdistab Greti selles, et too nõidus ta õlle abil haigeks. Nimelt tegi Matz oma sulasele pulmad, kus saunas oli kaks tünni õlut. Matz lasi pidulistele sealt märjukest tuua. Õlle järele saadetud inimene leidis kaebealuse vaatide juurest. Kui Matz oli sedasama jooki rüübanud, teatas Gret talle, et mehel “pole enam eluajal maad vaja”. Kolm päeva peale pidu jäid Matzi käed ja jalad haigeks, tal oli halb olla ja ta ei suutnud magada. Tema meelest oli selles süüdi Gret, kes oli õlle nõidusega ära mürgitanud.

Mathis süüdistab Greti aga palju rängemas kuriteos: tema lapse surnuks nõidumises. Kaebealune olevat andnud tema kolmeaastasele pojale tüki leiba ja samal ööl läks laps paiste. Mathise naine oli selles Greti süüdistanud ja teda ähvardanud. Gret proovinud seepeale last tervendada, kuid ei suutnud. Laps suri.