Soomaa asukad rändavad pildilooga UNESCO maailmapärandini

Fotonäitus tutvustab, kuidas käib ühepuulootsiku meisterdamine. Foto: Aivar Ruukel

Mis Tori juba igivanast ajast kuulsaks on teinud, see on Tori põrgu, mis asub Pärnu jõe vasakus kaldas. Et põrgu suhu või väravasse pääseda, selleks peate võtma sillavahilt või kelleltki paadi või lootsiku ja sinna sõudma. ​/.../ Kadunud Anton Jürgenstein jutustas, et dr. Mihkel Weske on kirjutanud meile kõigile tuntud laulu “Mingem üles mägedele” Tori jõel hingepüüdjaga sõites. ​

Nõnda kirjutas 1934. aastal Eesti maarahva liidu häälekandja ajaleht Kaja sellest, kuidas keeleteadlane Mihkel Veske ja ajakirjanik Anton Jürgenstein koos ühepuulootsikul Vändrast Torisse rändasid. Väidetavalt kirjutas Veske sellel haabjasõidul oma tuntuima luuletuse “Ilus oled, isamaa”, mille Karl August Hermann hiljem viisistas.

Aga missugune õieti on ühepuulootsik, teise sõnaga haabjas, rahvakeeli hingepüüdja? Kuidas saab ühest haavapuust paat ilma lauajuppide ja naelteta?

Vastused leiab Suurejõe rahvamaja seintel rippuvatelt kümmekonnalt fotolt, kus on kujutatud lootsiku sündi elavast puust veesõidukiks. Esmaspäeval avasid Soomaa loodusgiid Aivar Ruukel ja fotograaf Sandra Urvak pisikeses külakeskuses rändnäituse, meelitamaks inimesi