Laulmise asemel otsivad kevadekuulutajad nokaesist

Linavästrik liikumas kiirel sammul katuseharjal. Foto: Karl Adami

Kätte ongi jõudnud lehekuu. Üksikud vaiksed päevad, mil ­päikesevalguski muru paitab, kutsusid mind aeda kevadtööde kallale. Oksi lõigates või mügrikäike kinni tammudes saatsid mind sageli sõnakad sinitihased, kes vististi kusagil lähedal pesa meisterdasid. Iga järsema liigutuse peale oli neil kombeks häälekalt meelt aval­dada. Kui sinitihasepaar oli aias tavapärane, siis õunapuude kohal lennanud suitsupääsukesed ilmutasid end üle poole aasta.

Kaks reipalt toimetavat ja vidistavat suitsupääsukest kergitasid hetkega mu suunurki. Otsekui oleks pereliikmed üle pika aja taas külla tulnud. Neid toredaid värvulisi nähes ja kuuldes lootsin, et ehk terendavad ees kenad ja soojad kevadpäevad. Suitsupääsukesed jõudsid taluhoovis tiirutada vaid paar päeva ja jaheda süvenedes võtsid ette tee sood­samatesse paikadesse. Küll nad mõne aja pärast naasevad.