Annely Akkermann: Vähemalt kuus autokohta kihnlastele

Kihlased leiavad, et saarerahale tuleks suveperioodil praamil reserveerida vähemalt kuus autokohta. Foto: Urmas Luik

Kihnu Veeteed asutati 2002. aastal, et saareelanikel oleks parem mandriühendus. Algul unistu­sena tundunud suur jääd läbiv laev on liinil, aga aasta ringi ­Kihnus elavate inimeste autodele sinna turismihooajal enam ruumi ei jäeta. Üldse ei jäeta ja see on šokeeriv.

Maini oli igal reisil ikka mõni vaba autokoht. Kihnlaste autodele tuleks igal reisil planeerida vähemalt kuus kohta. Muidu juhtub nii, et turismitalu külastaja ostab oma autole pileti ära kolm kuud ette, aga hommikul mandrile värske toidumoona järele läinud turismitalu peremees oma autoga mandrilt enam laeva peale ei mahu.

Eelnõu seletuskirjas (loe ka "Kihnu saare elanikud tahavad suvelgi iga päev mandrilt koju") küll seisab, et saarel pakutakse väga vähe teenuseid – mandril tuleb käia eriarstil, tuua ehitusmaterjali, kodukaupa, riideid, jalanõusid ja suuremad kogused toitu, külastada riigiasutusi, millel ­Kihnus esindusi pole. Jutuks hea küll, sest reaalseid autokohti argiste asjade ajamiseks Kihnu inimestele laeva peale enam ei jäeta.

Mis abi on sõidusoodustustest, kui ­piletit osta ei saa? Külastajad tulevad saarele puhkama võib-olla korra või kaks aastas. Puhkus planeeritakse enamasti varakult, piletid ostetakse eelmüügist mitu kuud ette. Kui puhkaja ei saa autokohta, võtab ta koti õlale ja astub laeva. Kihnlane ei tea, millal läheb katki külmik või pesumasin, aga terveks suveks ta laevapileteid ette osta ka ei jõua ja külmikut ju õlale ei võta.

Määruse eelnõu näeb ette saareelanikele poole hinnaga sõidu, aga seda enam mitte 1. jaanuari, vaid hetkeseisuga, mis annab võimaluse inimesele kalkuleerida, et talvel tahan sõita Tallinnas tasuta trammiga, aga suvel tahan sõita Kihnu poole hinnaga. Kas selline kalkuleerimine on ­eetiline? See ei ole aus aasta ringi saarel elava inimese suhtes, kes hoiab suitsu korstnas talvel, valmistab kevadel kodusaare ette puhkajate vastuvõtmiseks ning kui ta vahel harva Tallinnas käib, siis ostab trammipileti täishinnaga.

Sedamööda, kuidas otsustamine laevaliik­luse korraldamise kohta on liikunud Pärnust Tallinna, on otsustajad saarerahvale selja pööranud. Kihnlaste laevast on saanud turistide laev, kuhu saareelanikud ka otsa peale võetakse, kui just ruumi üle jääb. Hirmus piinlik ja kurb.