/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2012/02/01/936842t1h900b.jpg)
Ilmajaam lubab jätkuvalt krõbedat külma, mistõttu tuleks diislikütusel sõitvate autode omanikel veenduda, et paagis olev kütus oleks külmakindel.
Diislikütus kipub pakasega hanguma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Statoili mootorikütuste tootejuht Teedo Melts soovitas enne diislikütuse tankimist müüjalt uurida kütuse vastavussertifikaati, kus on täpselt kirjas müüdava diislikütuse külmataluvuse näitajad: diislikütuse hägustumispunkt ja külmfiltri ummistumispunkt.
Hägustumispunkt näitab temperatuuri, mille juures tekivad kütuses esimesed parafiinihelbed. Külmfiltri ummistumispunkt näitab aga temperatuuri, mille juures on parafiinihelbeid tekkinud nii palju, et need kleepuvad omavahel kokku ja ummistavad sõiduki kütusefiltrid ning mootor enam ei käivitu.
Eestis diislikütusele esitatavaid kvaliteedinõudeid reguleeriv standard sätestab, et alates 1. detsembrist tuleb müüa talvist diislikütust hägustumispunktiga vähemalt –16 kraadi ja külmfiltri ummistumispunktiga vähemalt –26 kraadi. Selleks, et diiselmootor töötaks 30kraadise pakasega, peab kütuse külmataluvus olema veelgi parem.
Teine võimalus kütuse külmataluvuse parandamiseks on kasutada kütuselisandit. See on lahenduseks olukorras, kus kütusepaak on täis ja suuremaid sõite ees ei ole.
Kui külmad ilmad on käes ja diislikütus on paagis “hanguma” hakanud, ei ole seda enam võimalik kvaliteetse kütuse peale valamisega parandada. “Ka kõige kvaliteetsem arktiline diislikütus ei ole võimeline juba moodustunud parafiinihelbekesi lahustama. Parafiini saab lahustada vaid diislikütust soojendades, näiteks autoga sooja ruumi sõites. Kui see võimalus puudub, tuleks hangunud diislikütus paagist eemaldada, kütusefilter vahetada ja seejärel tankida arktilist diislikütust,” selgitas Melts.