Valter Parve: Millal on inimesel hea olla?

Väga paljud meist saavad ise endile heaolu luua ja seda hoida. Foto: Margus Ansu

Valitsus kiitis 2016. aasta juunis heaks heaolu arengukava 2016–2023 ja selle mõju peaks meie igapäevases elus tunda olema. Kas on ja millest õieti jutt käib?

Riigikogus 14. septembril 2005 heaks kiidetud arenguplaan “Säästev Eesti 21” sõnastab heaolu kui “inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatust, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ning oma püüdlusi ja eesmärke realiseerida”.

Sotsiaalministeerium on sel kevadel juba alustanud heaolu arengukava 2023–2030 koostamist, sihiks ühine arusaam sellest, “mis muudatusi tuleb riigi poliitikas teha, et rahuldada inimeste, majanduse ja tööturu vajadusi ning ­tagada samal ajal heaolu suurenemine ja sotsiaalkaitsesüsteemi kestlikkus”.

Millal siis on inimesel hea olla? Tartu ülikooli Pärnu kolledžis sotsiaaltöö ­aineid õpetades olen aluseks võtnud USA psühholoogi Abraham Maslow’ arusaamad, mille järgi on kõigepealt ­vaja rahuldada ellujäämise seisukohalt olulised vajadused: et oleks süüa-juua ja katus pea kohal, et saaks puhata.