Pärnu maakohus mõistis mullu suvel Lihulas inimesi tulistanud ja neist kaks tapnud 33aastasele Mikk Tarrastele 20aastase vanglakaristuse.
Video ja galerii ⟩ Kohus mõistis Lihula tulistaja Mikk Tarraste 20 aastaks vangi (7)
"Häbi Eesti riigile!" hõikasid otsuse väljakuulutamise ajal ohvrite lähedased ja lahkusid saalist.
Siret ja Rando Kesküla, kes kaotasid mullu 6. juunil Mikk Tarraste kuulide tõttu kalli pereliikme, Sireti ema Ülle, ja kelle lapsed said raskelt viga, on kohtuotsuses sügavalt pettunud.
Tapetud Virgot Rägastiku ema ei suutnud pärast otsuse väljakuulutamist kommentaare anda. Ta ütles, et pole selleks valmis.
Kohus arutas kriminaalasja üldmenetluses avalikel istungitel kolmeliikmelises kohtukoosseisus ehk ühes rahvakohtunikega. Kohus leidis, et toimepandud kuritegu oli oma olemuselt julm, selle sooritamise vahendid ja nende kasutamise intensiivsus viitavad sellele, et Tarrastel oli soov ja eesmärk ohvrid kindlasti tappa.
“Sellise teguviisiga on süüdistatav näidanud end kui julma ja jõhkrat inimest, kellel puudub igasugune austus inimkeha ja -hinge vastu,“ märkis kohtunik Rubo Kikerpill kohtuotsust välja kuulutades. Kohus leidis, et süüdistus leidis täielikku tõendamist.
Karistuse määramisel tugines kohus valitsevale kohtupraktikale. See kinnitab, et eluaegne vangistus mõistetakse siis, kui isik on tapnud või tapmiskatse toime pannud korduvalt. Samuti juhul, kui ta on varem sooritanud raskeid kuritegusid nagu eluohtlike kehavigastuste tekitamine, vägistamine, röövimine ja kandnud nende eest pikaaegset vanglakaristust, kuid ei ole sellest mingeid järeldusi teinud. Peale selle tuleb kohtul arvestada karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.
“Mõrva puhul on tegemist alati äärmiselt jõhkra kuriteoga. Samal ajal näeb mõrva paragrahv karistuse alammäärana ette kaheksa-aastase vangistuse ja ülemmäärana 20aastase või eluaegse vangistuse,“ selgitas Kikerpill.
Tarraste on ühe sündmuse käigus surmanud kaks inimest. Raskete kuritegude eest ei ole ta karistust kandnud ja kehtivad karistusedki puuduvad.
Kohus luges oluliseks kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust, mida Tarraste on väljendanud meediale edastatud ja kaitsjalt kohtutoimikussegi esitatud kirjas. Kohtus palus Tarraste vabandust kannatanutelt ja väljendas kahetsust toimepandu üle. Arvestades eelloetletut, mõistis kohus Tarrastele maksimaalpikkusega tähtaegse ehk 20aastase vangistuse, millel lisandub viie aasta pikkune lisakaristuse kohaldamine.
Nii pika vangistusega on kohtu hinnangul võimalik mõjutada süüdlast, kes enne pole vanglakaristust kandnud, edaspidi hoiduma süütegusid toime panemast.
“Kohus asus seisukohale, et 20aastane vangistus, millele lisandub viie aasta pikkune lisakaristus, on Mikk Tarraste süü suuruse kohta adekvaatne karistus, mis ei hälbi kestvast ja valitsevast kohtupraktikast. Lisakaristuse mõistmine ei täida ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet,“ ütles Kikerpill.
Lisakaristusena võttis kohus Tarrastelt ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse maksimumajaks ehk viieks aastaks.
See ei tähenda, et Tarraste saaks pärast seda taas relva kanda, sest relvaseaduse järgi on relvaloa saamine välistatud, kui isik on karistatud elu- või tervisevastase kuriteo eest, mis pandi toime relvaga.
Kohus rahuldas kõigi kannatanute tsiviilhagid täies ulatuses ja mõistis Tarrastelt kannatanute kasuks välja üle 334 000 euro.
Tarraste ütles, et kohtuotsus on talle arusaadav.
"Karistus on õiglane," ütles Tarraste, kuulnud otsust.
"Siiralt kahetsen," ütles Tarraste, kui talt küsiti, mida tal on öelda hukkunute omastele.
Kohtuotsusega läheb politseimuuseumile Tarraste käe läbi sõelapõhjaks lastud Žiguli, milles sõitsid vanaisa ja vanaema kolme lapselapsega. Autos olnud vanaema hukkus, tema abikaasa ja kaks lapselast said vigastada. Imekombel pääses kuulitabamustest üks lastest.
Tulistamispaigast mitmesaja meetri kaugusel Lihula päästekomando seinast leitud kuul antakse hoiule tuletõrjemuuseumi.
Otsust edasi kaevata on aega seitse päeva. Prokurör Gardi Anderson kinnitas pärast istungit, et kavatsebki maakohtu määratud karistuse ringkonnakohtus vaidlustada.
“Õigust mõistab kohus, kuid kohtumõistmine ei ole veel läbi. Prokuratuur vaidlustab mõistetud karistuse,” väitis Anderson.
Prokurör märkis, et eluaegne vangistus on erakordne karistus, mille kohaldamine nõuab erakorralisi asjaolusid, ja prokuratuuri hinnangul on see nõue mullu 6. juunil Lihulas toimunud sündmustega täidetud.
“Süüdistatav mõrvas kaks inimest, seadis eluohtlikku seisu vähemalt kaks last ja politseiniku, veel mitu elu oli otseselt ohus. Tema teguviis ei jäta kahtlust, et eesmärk oli tappa. Seda olukorras, kus ainus ohuallikas oli tema ise. Nii saab käituda vaid inimene, kellel puudub igasugune austus inimkeha ja -hinge vastu. Seega väärib Lihula tulistaja prokuratuuri hinnangul just eluaegset vangistust ja maksimaalne tähtajaline vangistus ei taga õiguskorra küllaldast kaitset,“ põhjendas Anderson.
Anderson on varem öelnud, et miski ei viidanud sellele, et Tarraste võiks mõrvad toime panna, välja arvatud märkmik, mida kohus tõendina vastu ei võtnud.
Märkmiku sisu võib jääda avalikkusele igavesti saladuseks. “Seda ei ole tõendina uuritud ja minul ei ole õigust seda avaldada,” ütles prokurör.
Tarraste kaitsja Rünno Roosmaa ütles, et ehkki tema esitas kohtule palve määrata 14 aasta pikkune vangistus, on ta otsusega väga rahul. “Me eesmärk oli vältida eluaegset vanglakaristust,” märkis Roosmaa.
“Ei mingit kaebust,” vastas advokaat küsimusele, kas ta plaanib otsuse vaidlustada.
Kui kohtunik luges ette otsuse, et Tarrastele määratakse 20aastane vangistus, käis saalis kuulajate seast läbi kahin ja kostis mitu hõiget, mis väljendasid pettumust.
Mis tundeid see kaitsjas tekitas?
“Kõik on inimesed, advokaat samuti,” lausus Roosmaa.
Mikk Tarrastet süüdistati selles, et ta vedas eelmise aasta 6. juuni õhtul relvaseadust rikkudes oma sõiduautos tulirelvi ja põhjustas Lihula lähistel tanklas liiklusõnnetuse. Seejärel põgenes ta sündmuskohalt ja eesmärgiga varjata toimepandut tulistas endale järgnenud mootorratturit ja kaht sõiduautot ehk kokku üheksat inimest. Mootorrattur hukkus kohapeal ja üks autodest sai tabamuse.
Seejärel hakkas Tarraste mööda Tuudi–Raudtee teed jalgsi kodutalu poole minema ja tulistas korduvalt talle vastu tulnud Žigulid. Žigulid juhtinud mees sai viga, kaks tagaistmel olnud last eluohtlikke vigastusi, juhi kõrval istunud naine hukkus. Tarraste jätkas tulistamist ka kiirabi, peatunud Žiguli ja selle juurde saabunud lähedaste ja politseinike suunas. Edasi läks ta jalgsi ligemale neli kilomeetrit Tuudi raudteejaama hooneni ja avas seal tule politseinike pihta. Üks kuulidest tabas ühe korrakaitsja kiivrit.
Süüdistuse järgi käitles – omas, hoidis ja osaliselt laadis ümber – Tarraste ebaseaduslikult laskemoona, kokku 247 padrunit.
Prokurör Gardi Anderson palus 26. aprilli istungil kohut jätta Tarraste vangimajja kogu eluks. Kaitsja Rünno Roosmaa esitas palve piirduda 14 aasta pikkuse vangistusega.