Juhtkiri Loodetud ­punkti ei tulnud

Copy
"Karistus on õiglane," ütles mullu suvel Lihulas inimesi tulistanud ja neist kaks tapnud Mikk Tarraste, kuulnud, et kohus mõistis ta 20 aastaks vangi.
"Karistus on õiglane," ütles mullu suvel Lihulas inimesi tulistanud ja neist kaks tapnud Mikk Tarraste, kuulnud, et kohus mõistis ta 20 aastaks vangi. Foto: Mailiis Ollino

Õige pea möödub aasta kogu Eestit, eriti valusalt Lihula inimesi ja sealset kogukonda puudutanud veretööst, kui Mikk Tarraste tulistas valimatult süütuid inimesi. Tappes neist kaks ja haavates mitut, sealhulgas kahte last.

Eile, kui oli lootus, et ehk leiab kohtu­otsuse kuulutamisega ükskord ometi see arutu, alatu ja kannatanutele suurt hingepiina põhjustanud julmus mingi lõpplahenduse, kõlas Pärnu maakohtu saalis otsus: 20 aastat vanglakaristust.

Selle peale tõusid kohtusaalis viibinud Siret ja Rando Kesküla, kelle kaks last said Tarraste lastud kuulide tõttu haavata ja ­Sireti ema surma, otsustavalt püsti, öeldes selge kõlava häälega, mida kohtuotsusest arvavad: “Häbi Eesti riigile!”

Kohtusaalis oma tööd teinud ajakirjanikudki vakatasid ­sellise otsuse järel.

“Mida peab inimene Eesti riigis veel tegema, et eluaegset (karistust) saada?” märkis Siret Kesküla veidi hiljem toimetuses ajakirjanikega vesteldes.

Kui arusaamatu ja julma teo tõttu valusaid hingehaavu saanud Lihula inimestel õnnestunuks ehk teistsuguse, karmima karistuse korral lõpuks ometi eluga ­edasi minna, kinnitas prokurör Gardi Anderson kohe pärast istungit, et kavatseb maakohtu otsuse ringkonnakohtus vaidlustada.

Nii saab öelda, et Pärnu maakohtu saalis kõlanud ­otsus ei toonud oodatud punkti. Lõi hoopis uue haava.

Ühtepidi annab see lootust, et järgmises kohtuastmes võib sündida tragöödiaga ­lähedalt kokku puutunud inimesi rahuldavam, neile õiglasemana tunduv otsus. Teisalt ei ole aga võimalik seda ääretult kurba sündmust veel seljataha jätta ega lõpetatuks lugeda.

Nii saab öelda, et Pärnu maakohtu saalis kõlanud otsus ei toonud oodatud punkti. Lõi hoopis uue haava. Sest just haavumist võis välja lugeda Keskülade sõnadest, Tarraste korduvate laskude järel surnud Virgot Rägastiku ema pisaratest.

Kogu selles saagas on keeruline leida midagi helgemat.

Siiski on hea, et Eestis tekkis arutelu ­relvaloa teemal. On hea teada, et politsei ­ridades leidub kangelasi. On lohutav näha palju kannatanud pere ühtehoidmist. See on midagi erilist.

Tagasi üles