Valter Parve: Üks laps ees või taga?

Valter Parve. Foto: PP

Pärnu linn on sümpaatse järjekindlusega püüdnud teada saada, kuidas koolilapsed hakkama saavad ja millised mured neil on. Vastavaid küsitlusi on tehtud 2000. ja 2006. aastal ning eelmise kooliaasta kevadel, viimati oli 5.-12. klassideni vastajaid kokku 3412 (õpilasi üldse selles vanusegrupis 4311).

Täidetud küsitluslehti kogunes linna kõikidest koolidest, sh Pärnumaa kutsehariduskeskusest ja neljandik vastanute üldarvust elab maapiirkonnas.

Ankeedi koostajad tundsid muu hulgas huvi laste koduste suhete ja elutingimuste vastu. Näiteks majanduslikult on peredel, võrreldes 2006. aasta andmetega, praegu raskem toime tulla, kehvapoolsetes tingimustes või lausa puuduses elab 3,6 protsenti (2006. a 2,5 protsenti) vastanud noortest. Uuringutulemuste põhjalikum analüüs on igale huvilisele kättesaadav linnavalitsuse kodulehelt, põgusalt sellest allpool.

Suits, alkohol ja uimastid

Kui kahes varasemas uuringus oli suitsetamine populaarsem poiste hulgas, siis viimase viie aastaga on tüdrukud ette jõudnud (2011 vastavalt 18 ja19 protsenti). Samuti on pidevalt vähenenud noormeeste alkoholi pruukimine, osalt annab seda ehk seletada narkootiliste ainete tarvitamise kasvuga, võrreldes 2006. aastaga (19 protsendilt 26 protsendile poiste puhul ning 11-lt 17 protsendile tüdrukute puhul).

Võimalusi sõltuvust kujundavateks harjumusteks saadakse peamiselt vanematelt taskurahana (83 protsenti), aga ka varastades või välja pressides (mõlemal puhul üks protsent vastanutest, st maksimaalselt 2 x 35 noort hangib raha kuritegelikul moel). Tööl käimine on sissetulekuallikaks 7 protsendil (2006. a 28 protsenti).

Suitsetama hakkamise keskmine vanus on 12,9 a ja näiteks 632 vastanust tõmbab ligi kolmandik päevas 5-10 sigaretti. Kui noortelt suitsetajatelt päriti konkreetsete põhjuste kohta, sai enim valikuid ”halb harjumus“, ”minu sõbrad suitsetavad“, ”minu kodus suitsetatakse“ ja ”tahan olla populaarne“. Olulisemad põhjused, mis paneksid suitsetamisest loobuma, olid ”tervise halvenemine“ ning ”lapse sünd“.

Alkoholi tarvitamise põhjuste kohta kõnesolevas uuringus küsimused puudusid ja nii palusin koolide direktoritelt luba pääseda nendesamade laste ette seda siiski teada saama. Detsembrikuus andiski mõni koolijuht mulle selle võimaluse (või küsitles ise) ja siinkohal ülevaade olulisematest tulemustest.

Miks noored joovad?

Kirjutasin ankeeti alkoholi pruukimise 13 oletatavat põhjust ja palusin noortel hinnata, kui oluline üks või teine põhjus võiks nende eakaaslaste puhul olla. Kahes minu külastatud koolis oli vastajaid (vanuses 15–16 a) kokku 36 ja enim valikuid sai ”alkohol on noortele kergesti kättesaadav, selle müümisel ja tarvitamisel karistamatuse tunne“.

Et siin on ikkagi tegemist rohkem kättesaamise kui joomise enesega, pean oluliseks ”paremuselt“ järgmist valikut: ”konkurentsist, ebaedust, tõrjutusest, vaesusest, pereprobleemidest jms tingitud kestva pingeseisundi ajutiseks lõdvendamiseks, murede eest põgenemiseks“. Seega noored otsivad eluraskuste käes olles leevendust purjus olemisest – arvatavasti annaks ligikaudu samasuguse tulemuse huvi tundmine täiskasvanute alkoholilembuse motiivide vastu.

Kolmandaks jäi positiivsete valikute poolest ”kindel veendumus, et ”narkots“ on joomisest igal juhul kahjulikum“. Kolmandas koolis oli vastajaid kokku 24, ankeet ühe (narkootikume puudutava) küsimuse võrra lühem ja sealgi sai joomise põhjusena enim valikuid juba ülalnimetatud vajadus leevendada eluraskustest tekitatud pingeseisundit.

Samale pulgale jäi ankeedis esimesena pakutud valik: juuakse ”suhtlemishirmude ületamiseks”. Vastavate hirmude allikas on omaette teema – arvutisõltuvus, koolivahetus, varasem valus suhtlemiskogemus jne. Selle kooli õpilaste hulgas jäi kolmandale kohale ”kuuluvusvajaduse rahuldamiseks grupis, mille normide hulka kuulub alkoholi pruukimine“.

Võrdluseks olgu nimetatud needki joomise põhjused, mida noored kõige vähem oluliseks pidasid: ”soov sarnaneda noorte seas tunnustatud eeskujudega – igat sorti staarid jne“ ning ”eeskujuks täiskasvanute igapäevane komme – igasugused vastuvõtud, avamised jne“.

Kokkuvõttes võib järeldada, et teismelistel on piisavalt kainet mõistust mitte järele ahvida oma iidolite pahesid, kuid äärmiselt tõsine murekoht on noorte vajadus võidelda väsimusega ja tõrjuda vaimset tervist ohustavat stressi sel teel, et tarvitatakse meelemürke.

Kui juba ligi viiendik 15aastastest on igal nädalal korra purjus, oleks ühiskonnal enam kui küllalt põhjust tunda muret sõltuvustes üleskasvavate inimeste suure hulga pärast. Ja mitte ainult muretseda, vaid midagi ette võtta!

Mis avitaks?

Muidugi ei ole 60 noore küsitlemise tulemus piisav, et sel pinnal kaalukaid üldistusi teha, kuid ainet edasimõtlemiseks on. Kõigepealt peaks kavva võtma uuringu, et saada täpsemat teavet nende eluraskuste juurte ja olulisuse kohta, mis alaealistes kestvat pingeseisundit tekitavad, küsima neilt ettepanekuid vajalike muudatuste kohta.

Oletatavasti on noorte tõrjumine nende elu mõjutavate otsuste tegemise juurest üks pahameele põhjusi, ja just neil päevil annavad poliitikud riigikogus hariduskorraldust reformides meile sellekohase näidisetenduse.

Pärnumaalt on parlamenti valitud kuus rahvaesindajat. Kohalike valimiste lähenedes hakkavad nad varsti jälle meile iseenda ja oma erakonna tublidusest lugusid rääkima – küsigem neilt siis (ja parem juba nüüd): miks noorte tulevikku määravate otsuste puhul nende endi häält kuulda ei võeta? Miks on kooliskäimine nii meelirusuvaks tegevuseks arendatud, et ainult korralik peatäis seda taluda aitab?

Kas maagümnaasiume sulgedes ja lapsi kaugele linna surudes on noorte kasvamist toetava sotsiaalse kontrolli vähenemine ning sellega kaasnevad ohud ikka riskidena piisavalt arvesse võetud? Kas kohaliku elu väljasuretamine ongi uus regionaalpoliitika?

Nii omavalitsuse kui riigi tasandil vastuvõetavate otsuste juures peab olema analüüs nende võimalike negatiivsete mõjude kohta – pärigem selle kohta oma saadikutelt aru!

Igaüks loeb!

Kuigi noorte poolt oluliseks tunnistatud alkoholi probleemideta kättesaamine iseenesest ju ei põhjusta joomist, aitab see ilmselt joomisele kaasa. Siin võiks iga vastutustundlik kodanik midagi noorte tervise heaks ära teha.

Ligi kakssada inimest andis detsembrikuus oma allkirjaga toetuse ideele hakata igapäevase toidukauba ostmisel eelistama neid kauplusi, mis hoolivad meie noorte tervisest. Kus need kauplused Pärnus on?

Hiljuti läkitati populaarse toidupoe poole kirjalik ettepanek tekitada nende alkoholiosakonnale omaette kassa – seal oleks kergem vanust kontrollida ja teistes järjekordades oleksid seetõttu väiksemad ajakulud.

Sain kiire vastuse, nimetatud ettepaneku tõrjumist põhjendatakse väitega, et kui alkoholi ostjaid on palju ja nad kõik suunata ühte kassasse, võib see põhjustada nende pahameele! Ehk on mõni teine poekett siiski teist meelt ja valmis noorte tervise nimel midagi reaalset ette võtma?

Noorte lahkumine välismaale ja alatiseks sinna jäämine on üks meie rahva püsimise murekohti – ehk on selle põhjus, et nad tajuvad Eestis igapäevaselt laiutavat ükskõiksus?

Lõpetuseks veel üks tulemus juba viidatud Pärnu linnas 2011. aasta kevadel tehtud uuringust: 11aastastest(!) suitsetajatest 33 protsenti ostab sigaretid kauplustest ise ja 47 protsenti laseb need mõnel täiskasvanul osta. Üks suitsupakk ees või taga! Üks tervis ees või taga! Üks laps ees või taga!