Eesti-Läti piirikoridoris algasid välitööd

Meelis Kalme
, reporter
Copy
Ühtset andmestikku on eelkõige vaja projekteerijatele ja ehitajatele, et kasutada seda piiriüleste rajatiste nagu maanteede, viaduktide ja raudteede ehitusel.
Ühtset andmestikku on eelkõige vaja projekteerijatele ja ehitajatele, et kasutada seda piiriüleste rajatiste nagu maanteede, viaduktide ja raudteede ehitusel. Foto: Maa-amet

Sel nädalal alustasid maa-amet ja Läti ruumiandmete informatsiooni agentuur geodeetiliste mõõtmistega kahe riigi piirialal.

Maa-ameti teatel tehakse mõõtmisi 15–40 kilomeetri laiusel alal mõlemal pool piiri sama metoodika alusel, et naaberriikide koordinaat- ja kõrgussüsteem omavahel kokku sobiksid.

Maa-ameti geodeesiaosakonna juhataja ja Eesti projektijuht Karin Kollo selgitas, et ühtset andmestikku on vaja eelkõige projekteerijatele ja ehitajatele, et kasutada seda piiriüleste rajatiste nagu näiteks maanteede, viaduktide ja raudteede ehitusel.

“Praegu Eesti ja Läti geodeetiline süsteem omavahel ei ühildu ja seetõttu on piiriüleste projektide elluviimine raskendatud,” märkis Kollo.

Andmestik koondatakse veebipõhisesse ühisrakendusse, mis võimaldab riikide koordinaat- ja kõrgussüsteemide ristkasutust. Seni on Eesti ja Läti kasutanud mõnevõrra erinevaid lähteandmeid ja mõõtmistulemusi. Seepärast esineb piirialal lahknevusi nii kõrgus- kui koordinaatväärtustes.

Välitööd Eesti-Läti piiril lõpevad septembris.

Eesti-Läti piiri kogupikkus on 340 kilomeetrit.

Ühtset andmestikku on eelkõige vaja projekteerijatele ja ehitajatele, et kasutada seda piiriüleste rajatiste nagu maanteede, viaduktide ja raudteede ehitusel.
Ühtset andmestikku on eelkõige vaja projekteerijatele ja ehitajatele, et kasutada seda piiriüleste rajatiste nagu maanteede, viaduktide ja raudteede ehitusel. Foto: Maa-amet
Tagasi üles