Suu naeratab, aga kas ka süda? Sellised mõtted valdavad mind, kõndides Pärnu Vanalinna põhikooli peavärava poole, kus mind ootab Vanalinna ja Mai kooli inglise keele õpetaja, särasilmne lõuna-aafriklane Modiehi ehk Didi Reinhold, kes suvepealinnas nüüdseks elanud pea kaks aastat.
Tellijale
Pärnus elav lõuna-aafriklanna: Mõnikord on rassism enamat kui ainult viha (6)
Naerusuine naine on otsustanud end Pärnuga siduda ja naudib Eesti elu, kui ettearvamatu kliima välja arvata. Väikelinn ja pärnakad on pugenud tema südamesse, ometi virvendab kõige kauni varjus mure sünnimaa pärast ja kurvaks teeb aina maad võttev kurjus, sallimatus ja ükskõiksus.
Teie sünninimi on Modiehi, miks otsustasite selle Eestis Didiks muuta?
Tegelikult ma ei muutnud. Seda oli lihtsam hääldada, Modiehit ei hääldatud välja. Seega, koolis sai Didi mu hüüdnimeks, võtsin selle omaks ega muutnudki enam. Aga dokumentides on mu nimi ikka Modiehi.