T, 27.09.2022

Jüri Jaanson: Kas Pärnu jõest saab Suessi kanal?

Jüri Jaanson
Jüri Jaanson: Kas Pärnu jõest saab Suessi kanal?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vee­sportlane oma sõiduvahendiga on selgelt nõrgem kiiresti liikuva ja tugevat lainet tekitava mootorpaadi suhtes.
Vee­sportlane oma sõiduvahendiga on selgelt nõrgem kiiresti liikuva ja tugevat lainet tekitava mootorpaadi suhtes. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu jõele tuleb aasta-aastalt enam pulbitsevat elu. Siin pole midagi imestada: ühiskonna heaolu kasvab ja see väljendub väikelaevade arvu kasvuna. Eesti liiklusregistrisse lisandus perioodil 2008–2012 keskmiselt 869 väikelaeva aastas ja arvata võib, et see kasv jätkub samas vaimus. Samuti võib ­ette näha, et mingi osa neist jõuab Pärnu või külastab Pärnut kui arenevat jõelinna.

Aga kummist pole Pärnu jõgi, mille kahe silla vahelisel alal on varsti 140 aastat harrastatud võistlussõudmist. Pärnu linnavolikogu on 2010. aasta otsuses Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi kehtestamise kohta kirjutatud, et planeeringualas olevas laevatatavas jõeosas (st kahe silla vahelisel jõealal) on jõele kavandatud sõude- ja aeru­tamiskanal ja 40 meetri laiuselt vee­sõidukite peamine liikumistee. Teise olulise printsiibina on esile toodud, et veeliikluses on eelistatud tegevus sõudesport ja muude veesõidukite liik­luse korraldamisel tuleb arvestada sõud­jate vajadustega.

Kahjuks ei ole see otsus liiklus­registri statistikat ja Pärnu jõe laiust ja mahtu arvestades tulevikku vaatav ega ettenägelik. Pärnu jõel kehtestatud sõudestaadion, mis peaks olema nüüd ja tulevikus sõudesportlaste turvaline treeningupaik, asub poolristi üle Pärnu jõe, ulatudes stardialas vasak- ja finišis paremkaldale ja blokkides sellega Pärnu jõe muule veeliiklusele nagu konteinerlaev Ever Given Suessi kanali. See, mis Egiptuses seepeale juhtus, võiks meile iga aastaga suurenevat väikelaevastikku arvestades olla õpetlik.

Märksõnad
Tagasi üles