Videod Näppaja ja seikleja hingega tuhkur mürab Bengali kassiga

Mirell Põlma
, keeletoimetaja
Copy
Tuhkruomanikul peavad silmad kuklas olema, kui ei taha, et loomake poeks kohta, kuhu inimene ligi ei pääse. Isegi traksides jalutades ei tohi valvsust kaotada.
Tuhkruomanikul peavad silmad kuklas olema, kui ei taha, et loomake poeks kohta, kuhu inimene ligi ei pääse. Isegi traksides jalutades ei tohi valvsust kaotada. Foto: Kristjan Teedema

Kui veel mõni aasta tagasi oli tuhkrupiiga Küpsisel kombeks perenaise kleite ja sukkpükse tekikoti sisse tirida ja lillepottides kaevetöid korraldada, siis nüüd käitub seitsmeaastane lemmik eakale loomale kohaselt väärikamalt, naudib turja sügamist ja sülelemist, kuid ei väsi omanikke üllatamast.

Nii ei imestagi loomaarst-tudeng Triin Rannak enam, kui tuhkur talle padja alla kanasüdame poetab või kui ta tugevat lehka tundes avastab diivani seest hapuks läinud kanakaela. “Ta on vedanud meil terve saiapätsi minema. Ükskord kangutas kilost šašlõkiämbrit. Ise kaalub alla kilo, aga sikutas seda,” nimetab ta Küpsise pättusi, täpsustades, et loomake ei ole midagi peale majapidamispaberi lõhki närinud. Ei teinud seda ka nende eelmine, pilvepiirile läinud tuhkur Suhkur, kellega Küpsis üles kasvas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles