Pärnu Postimees kutsus Pärnu loovlinnaku eestvedaja Sten Õitspuu ja Augustiunetuse korraldaja Gea Kammeri ajalehe taskuhäälingu “Sõnu ei söö” stuudiosse, et arutleda, kas suvepealinn suudab olla midagi enamat kui kuurortlinn.
Tellijale
Taskuhääling ⟩ Valusad sõnad Pärnu aadressil: tülitsev linn, kerjuslinn
Alustaks kohe kuuma kartuliga: tülitseva linna imago. Pärnus olevat palju lahkarvamusi eri kultuuriehitiste ja -sündmuste suhtes ja omavahelist kemplemist korraldajate vahel. Mida kostate?
Sten Õitspuu: See on midagi, mis on Pärnust väljapoole ilmselt jõudnud Läänemere kunstisadama ja uue kunsti muuseumi sündmustega seoses. Suured ideed ja projektid sünnivad tihti üksikisikutel või väikestel gruppidel, ambitsioonikatel inimestel. Suurte mõtetega ongi vahel keeruline kaasa minna, sest need ei pruugi olla kohe hoomatavad.
Aga minu meelest on igati loomulik sellest hoolimata eeldada avatud meelt nii poliitikutelt kui linnalt üldse. Ja need suured ideed ei ole lõplikult maha maetud. Põikpäisus, mis on säilinud, on need ikka tagasi toonud.