Pärnumaa keskmine palk tegi ootamatu hüppe

Pärnumaa keskmine brutopalk kasvas aastaga 117 eurot. Foto: Arvo Meeks

Statistikaameti andmetel tõusis Pärnumaa keskmine brutokuupalk selle aasta kolmel esimesel kuul võrreldes eelmise aasta lõpu viimase kvartaliga 45 euro võrra, 1230 euroni. Mullu neljandas kvartalis oli brutopalk siin mail 1185 eurot.

Eelmise aasta esimeses kvartalis oli maakonna brutokuupalk 1113 eurot, seega on aastane kasv koguni 117 eurot.

Vahetult enne koroonapandeemiat ulatus aga 2019. aasta lõpukuudel maakonna keskmine brutopalk 1232 euroni.

Eesti keskmine brutopalk oli aasta esimesel kolmel kuul 1473 eurot, millele Pärnumaa palgasaajad jäävad alla 243 euroga.

Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnutsi on keskmine brutokuupalk viimasel viiel aastal järjepidevalt tõusnud. “Möödunud aastal võis küll täheldada palgakasvu tempo aeglustumist, aga selle aasta esimeses kvartalis oli keskmine brutokuupalk taas ligemale viis protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal,” märkis Tarkiainen.

Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harjumaal (1623 eurot) ja Tartumaal (1438) ning madalaim Võru- (1118) ja Põlvamaal (1133). Enim tõusid palgad aastaga Hiiu- ja Pärnumaal, vähim aga Võru- ja Põlvamaal.

Keskmine brutokuupalk oli taas kõrgeim infos ja sides, finantsalal ja kindlustuses ning energeetikas. Madalaimat palka teeniti aga majutuses ja toitlustuses, kinnisvaranduses ja kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas.

“Palk kahanes tegevusalati vaid majutuses ja toitlustuses ning energeetikas, suurim kasv oli aga tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning põllumajanduses ja metsanduses,” selgitas Tarkiainen.

Järgmistes kvartalites oodata töökohtade taastumist majutuses ja toitlustuses ja mujal valdkondades, kus viiruse leviku tõkestamise meetmed majandustegevust tuntavalt piirasid.

Orsolya Soosaare, Eesti Panga ökonomist

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnade kohaselt näitab statistikaameti avaldatud keskmise palga hinnang, et palgakasv on hakanud hoogustuma oodatust kiiremini.

“Viiruskriisi lõppemise ja nõudluse taastumise ootus tegi ettevõtted selle aasta alguses edasise tööhõive kasvu suhtes optimistlikumaks ja tööjõupuudust tunnetavate tööandjate hulk on praeguseks võrreldav 2017. aasta algusega. Need arengusuundumused toetavad palgakasvu kiirenemist,” põhjendas Soosaar.

Soosaare sõnade kohaselt on järgmistes kvartalites oodata töökohtade taastumist majutuses ja toitlustuses ja mujal valdkondades, kus viiruse leviku tõkestamise meetmed majandustegevust tuntavalt piirasid. “Kuna keskmiselt jääb palgatase nendel tegevusaladel majanduse keskmisele alla, pidurdab see mõningal määral keskmise palga kasvu,” märkis ökonomist.