Juhtkiri: Huviharidus ja rahavajadus

Pärnu Postimees. Foto: PP

Uuest aastast tõusid tublisti Pärnu munitsipaalhuvikoolide õppemaksud, pannes paraku paraja põntsu aktiivsete ja õpihimuliste laste vanemate rahakotile. Laias laastus peavad lapsevanemad nüüd välja käima 70 protsenti rohkem raha kui varem, kuid Pärnu Postimehele on teada antud, et mõne huviringi õppemaks tõusis aasta vahetumisega tervelt sada protsenti. Hinnatõusu mõju pole veel teravalt tunda, sest see tabas vanemaid keset õppeaastat, sügisel, mil uusi huviringe valiti või senistes jätkata otsustati, hinnatõusust juttu ei olnud, seega lükkasid lapsevanemad otsuse tegemise pigem järgmise õppeaasta algusesse.

Huvihariduse roll on väga oluline. Mida rohkem õpilasi pärast koolitunde kunsti, loomade või muusikaga tegeleb, seda parem, sest isegi kui tulevikus elutee mõne muu ala juurde viib, tuleb joonistamis-, tantsimis-, näitlemis- või mõni muu erioskus ja teadmine kasuks.

Pärnu linnavalitsuse pragmaatiline suhtumine on teada, see põhineb kulude kokkuhoiul ja laenukoormuse vähendamisel. Kahju muidugi ja üpris ebaõiglane, et just pehmed alad, nagu haridus, kultuur ja sotsiaalvaldkond, need kõige suuremad kannatajad peavad olema, kuid selles osas jäävad kõigi vastuväitjate protestid hüüdja hääleks kõrbes.

Vähemalt mingis osas saavad tublide laste vanemad siiski oma olukorda parandada, kui ikka päris häda käes. Kindlasti tasub vähimagi valehäbita koolidelt uurida, kuidas õppemaksu soodustust taotleda. Samuti võiksid Pärnu linna huvikoolid omavahel tihedamat koostööd teha, nagu on arvanud kunstikooli direktor Kristel Kallau. Mõni laps armastab nii voolida kui sporti, nii tantsida kui küüliku eest hoolitseda, mistõttu võiks mitmes huviringis käivale lapsele kehtida näiteks nii-öelda soodsam hulgihind. Ainult ühe sammu, hinnatõusu võrra ette mõtlemine pole kestlik.