Intervjuu ⟩ Pärnu jaoskonna juht Üllar Kütt küberpettustest: Peame valima, milliseid kelmusi kõigepealt uurida

Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt märkis, et politsei on saanud kelmidelt raha tagasi küll. “Päris nii see pole, et kelmustega pole võimalik tegelda, aga kindlasti on see väga keeruline,” sõnas ta. Foto: Urmas Luik

Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt leiab, et inimesed saavad ise väga palju ära teha, vältimaks pettuse ohvriks langemist. Küll tunnistab temagi, et sageli on kelmid väga osavad müügimehed, kelle jutt tundubki usutav.

Uurijatel on lihtsam tuvastada neid kelme, kes tegutsevad Eestis. Nad võivad ka välismaa kurjategijateni jõuda, kuid osa riike, kus kelmus pole kuritegu, ei anna petiseid siinsetele võimudele välja.

Kütt tunnistab, et keerukate ja aeganõudvate juhtumite puhul peab politsei paratamatult seadma prioriteedid ja otsustama, milliseid neist on otstarbekas menetleda.

Tänasest mahukast leheloost selgub, et iga inimene võib langeda telefoni- või küberkuritegevuse ohvriks.

Millised markantsed telefoni- või küberpettused teile esimesena meelde tulevad?

Esimesena meenub juhtum, kus inimene sai meili justkui maailmakuulsalt filminäitlejalt, kellel oli palju raha üle. Ta valis välja ohvri, kes arvas nüüd, et tal sajab suur õnn taevast alla. Et see raha kätte saada, tuli mingite tehingute eest omakorda natuke maksta. Kelm leidis inimese, keda oli lihtne petta. Ohver guugeldas, et selline näitleja on tõepoolest olemas, ja tegigi ülekande.

Iseenesest oli see väga labane skeem, aga kahjuks pimestatakse paljusid väga kiire pakkumisega ja nad ei tunneta ohtu.

Ehk mõtleksite sellelegi, et kelmide skeemid on väga hästi läbi mõeldud ja inimene langeb ohvriks kurjategija “hea töö” tõttu?

Mõnikord on nii, mõnikord mitte. Paljud inimesed annavad sageli ise vihjeid, kuidas neid petta.