Andres Metsoja: Kliimaeesmärkide edukas täitmine vajab Eesti inimeste tuge

Tuulepark. Pilt on illustratiivne. Foto: Eero Vabamägi

Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus sõltub meie enda otsustest. Nende otsuste langetamisel ei aita meid kliimamuutuste eitamine või n-ö roheline sotsialism, kus päevapoliitilise populaarsuse nimel võetakse vastu otsuseid, mis meie energiajulgeoleku pikaajalises perspektiivis löögi alla seavad.

Eesti energiajulgeoleku märksõnadeks võiks pidada tugevat ja paindlikku taristut, säästlikku majandamist, mitmekesiseid energiaallikaid ning häid ühendusi teiste Euroopa Liidu riikidega. Samal ajal on väga oluline, et Eesti kohalikud kogukonnad ühes meie inimestega mõistaksid, miks me riigi tasandil mingeid kindlaid valikuid või otsuseid langetame.

Inimeste keskkonnateadlikkus on suurenenud ja üha enam pööratakse tähelepanu sellele, millist energiat me tarbime ja kuidas seda teeme. Samal ajal jookseme liigagi tihti rappa sellega, et üritame vastandada majanduse konkurentsivõimet puhtale elukeskkonnale või energiajulgeolekut kliimaeesmärkide saavutamisele. Väidan, et need eesmärgid ei ole vastandlikud. Nad muutuvad vastandlikuks ainult siis, kui meie ambitsioonitase on liiga madal.

Milline siis peaks olema meie ambitsioon? Iga algus, iga muudatus on keeruline. Selleks on vaja innovatsiooni, selget õigusruumi, pikaajalist vaadet ja ühtlasi riigipoolset kindlustunnet ja selget sõnumit. Selge sõnumi all mõtlen seda, et ei ole võimalik põhjendada oma eesmärki pooltõdede abil. Asjadest tuleb rääkida ausalt.