Kohtuskäik muutub suvest odavamaks

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrged riigilõivud on seni hoidnud paljude hätta sattunud inimeste eest kohtu uksed kinni.
Kõrged riigilõivud on seni hoidnud paljude hätta sattunud inimeste eest kohtu uksed kinni. Foto: Ants Liigus

Kui praegu on nii mõnigi inimene sunnitud oma õiguse jalule seadmisest loobuma, sest kohtumenetluse riigilõivud on üüratult kõrged, nõuab kohtuskäik juulist alates oluliselt vähem raha.

Nimelt saatis justiitsministeerium kooskõlastusringile eelnõu, millega alandatakse riigilõive kohtumenetluses ja kiirendatakse kohtumenetlust. Plaani kohaselt peaks eelnõu kehtima hakkama 1. juulil.

“Riigilõivude alandamise eesmärk on muuta õigusele juurdepääsu lihtsamaks,” kommenteeris justiitsminister Kristen Michal. “Peale selle suurendame sel aastal märgatavalt inimestele antavat õigusabi ning vähekindlustatud ja erivajadustega inimestele antava tasuta õigusnõu mahte.”

Näited elust

Kui praegu soovib inimene kohtu kaudu välja nõuda 1500eurost võlga, peab ta maksma riigilõivu 319.55 eurot. Eelnõu kohaselt tuleks tulevikus maksta 45 eurot juhul, kui seda teha maksekäsu kiirmenetluse kaudu, 150 eurot, kui esitada hagiavaldus elektrooniliselt, ja 200 eurot, kui esitada hagiavaldus paberil.

Need, kes vaidlevad 100 000eurose korteri üle, peavad praegu riigilõivuks maksma 6391 eurot, suvest aga 1000 eurot elektroonilise ja 1200 eurot paberil avalduse puhul.

Arvuti vahendusel taotluse esitamine on odavam, kuid kui inimesel ei ole mõjuval põhjusel võimalik taotlust elektrooniliselt esitada, on temalgi võimalik niisama soodsat lõivu maksta. Näiteks võib selliseks põhjuseks olla puue või see, et inimeselt ei ole mõistlik tema kõrge vanuse tõttu arvuti kasutamist nõuda. Ka võib kohus soodsamat määra omal algatusel lubada.

Kõige soodsam on esitada edaspidi rahaliste nõuete osas avaldus maksekäsumenetlusse, mis on lihtsustatud kirjalik kohtumenetlus ja võimaldab inimestel kõige kiiremini saada võlga välja mõistvat kohtulahendit.

“See on kõige mugavam inimesele endale ja aitab kiirendada kohtute tööd,” selgitas justiitsminister. “Et seda menetluse liiki veelgi rohkem soodustada, on eelnõus ette nähtud, et isegi kui teine pool vastu vaidleb ja vaidlus peab minema kiirmenetlusest üle hagimenetlusse, ei pea inimene erinevalt praegusest riigilõivu juurde maksma ja saab oma vaidluse seega lahendada kõige soodsama võimaliku lõivuga.”

Kiirlaenudega karmimaks

Et kõik lõivud vaadati ükshaaval üle ja korrigeeriti, siis mõnel üksikul juhul lõivud tõusevad.

Näiteks võib riigilõiv teatud juhtudel tõusta kiirlaenude kontorite jaoks, kelle ärimudel põhineb suuresti viivistel. Praegu saavad nad oma viiviseid sisse nõuda põhinõude ulatuses ilma riigilõivu maksmata, mis aga soosib neid viiviseid koguma, sest neid saab tasuta kohtule esitada.

Kõnealuse eelnõu kohaselt tuleb aga neil viivise nõude pealt lõivu maksta.

KOHTULÕIVUD

Riigilõivud praegu ja 1. juulist

Võlanõude suurus    Kehtiv riigilõiv    Soodsaim viis tulevikus

1000        255.64        45

5000        639.11        150

10 000        1118        300

Allikas: justiitsministeerium


Kristen Michal, justiitsminister:

“Eelnõuga tõhustatakse dokumentide kättetoimetamist puudutavaid sätteid, sest senine kättetoimetamise kord põhjustab hulgaliselt probleeme.

Esimese astme kohtutes on hinnanguliselt kättetoimetamise staadiumis kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest, mis tähendab, et menetlus seisab, kuni dokumendid on kostjani toimetatud. Praegune süsteem võimaldab pahatahtlikel menetlusosalistel kohtuasju venitada, koormab kohtuid ja põhjustab lisakulutusi neile, kes on läinud kohtusse õigust otsima.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles