Suvepealinnas võtab hoogu festival, kus saab oreli ja torupilli saatel tantsida

Organist Ines Maidre sõnutsi tuleb tänavune orelifestival tantsuline. Foto: Mailiis Ollino

Orelile mõeldes ei kerki silme ette sugugi mitte jalga keerutav publik, vaid hoopis klaasistunud pilgul kuulajate read kirikus. Pärnu rahvusvahelise orelifestivali meeskond ei nõustu sellega ja läheb suvele vastu hoogsate tantsurütmide ja seniolematu energiaga.

“Tänapäeval seostatakse orelit esmajoones liturgilise laulu ja koraaliga, mille laulmisel pillide kuningas kogudust juhib. Keskajast pärinevad tabulatuurid viitavad aga ka oreli ammusele seosele tantsuga, seda nii ilmalikus kui vaimulikus kontekstis,” märkis festivalikorraldaja Ines Maidre. “Piibel kinnitab, et varane kristlik kirik vaatles tantsu ühena jumala ülistuse vormidest: kristlike teenistuste juurde kuulusid näiteks ringtantsud ja tantsulised rongkäigud. Keskajal eemaldati aga jumalateenistustelt igasugune kehaline liikumine ja liturgiline tants kui selline lakkas olemast. Ometi elas tants kaudselt edasi mitmes orelimuusika vormis.”

Maidre selgitust mööda on 21. sajandi alguseks orelile komponeeritud nii inglite valsse, kiriklikke tangosid, koraali-rumbasid, ent leidub teisigi fantaasiarohkeid tantse, mida pole võimalik suruda ühegi olemasoleva tantsu raamidesse.

Muusikud on tänavuseks festivaliks kokku pannud loominguliselt väga eriilmelisi kavu­: leiab päikest, surma ja ­tuletantse, tantsudialooge kahe oreli vahel, missamuusikast ja folkloorist ajendatud tantse, aga ka tänavuse juubilari Astor ­Piazzolla ingellikke milongasid.

Peale Eliisabeti kiriku kahe oreli kõlavad festivalil saksofon, viiul, mandoliin ja isegi üks haruldane külaline: torupill.

“Eriline rõõm on sel korral esitleda noori organiste Pärnu muusika- ja Georg Otsa nimelisest Tallinna muusikakoolist,” märkis Maidre.

Pärnu rahvusvaheline orelifestival “Tantsud oreliga” vältab 27. augustini reedeti.