Rain Jung: Jäätmetest ei saa Pärnuski üle ega ümber

Üha rohkem soovitakse suunata pakendeid taaskasutusse. Foto: Tairo Lutter

Kuu aega tagasi, 15. mail jõustusid jäätmeseaduse muudatused, mis sätes­tavad uued jäätmevaldkonna arengu tingimused. Need panevad proovile Pärnu linnavalitsusegi, mille vastutada on, et linnaelanike ­huvides rakendataks parimat jäätmehoolduse süsteemi.

Üks olulisemaid muutusi on bio­lagunevate jäätmete kohustuslik kogumine kõigile elanikele aastaks 2023, tekstiilijäätmete puhul 2025. aastaks. Jäätmete liigiti kogumise eesmärki teame juba ammu: püüame rohkem jäätmeid taaskasutusse suunata ja vähem ladestada.

Kui biojäätmed saab suunata kompostimisse või biogaasi tootmisse, siis tekstiilijäätmete taaskasutamise kohta ei oska keskkonnaministeeriumi esindajad välja tuua ühtegi plaani. Seega kogume jäätmeid, mille käitlemise suhtes puudub selgus!

Jäätmete liigiti kogumist on pandud toetama seaduse piirang, mille kohaselt tohib ladestusse suunatavate olmejäätmete maht olla 2030. aastaks kümme protsenti nende tekkemahust ja biojäätmeid ei tohi segaolme­­jäät­metes juba eelmisest aastast olla üle 20 protsendi.