Lumelaudur Ken Põllu teekond tagahoovi lumehunnikust Austria liustikele

Anete Kruusmägi
Copy
Tol päeval oli Ken Põllul sõpradega plaan minna õhtul liustikule ja teha “maailma lõpus” lõket. Kaasa tuli võtta kuivad puud ja kõik muu vajalik. Foto tehtud Austrias Kaunertalis 26. juunil 2019.
Tol päeval oli Ken Põllul sõpradega plaan minna õhtul liustikule ja teha “maailma lõpus” lõket. Kaasa tuli võtta kuivad puud ja kõik muu vajalik. Foto tehtud Austrias Kaunertalis 26. juunil 2019. Foto: Madlean Seifert

Lumelaudur Ken ­Põllu elab Austrias oma unistuste elu. Mägedes saab kümme kuud aastas ­lumelauda sõita, aknast paistab “Heli­seva muusika” filmist tuttav maali­line vaade. Põllu kodu on Euroopa lumelauameka, kus kogu elu tiirleb mägede ümber. Tõmmet mägede poole tundis ta juba teismelisena ning isegi armastus ei suutnud ­teda kodumaal kinni hoida.

Millega te Austrias tegelete?

Elu mõttes lumelauasõit ja töö on sellega seotud. Me ehitame ja hooldame lumelauaparke.

Kas töö on pigem füüsiline või nõuab planeerimistki?

See on tiimitöö. Kõik on ära jaotatud. On pealik, kes vastutab selle eest, milline kõik välja nägema hakkab, peale selle veel traktorijuhid ja labidamehed ehk shaper’id. ­Minu töö on olla labidamees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles