Türi rohenäpud ootavad pingsalt kevade saabumist

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus

Pärnu poolt Türile sõitjat võtavad vastu sõnad “Kevadpealinn Türi. Naeratage!”. Tundub tõesti, et õnn saabub sellesse linnakesse koos kevadega, siis on see paik kõike seda, mida reklaamitakse: aedlinn, roheline linn ja tänavu juba 12. aastat kevadpealinn. Aga kui kõik see on veel olemata? Kui on talv?

Türilt on läbi sõitnud pea kõik eestlased, ilmselt on paljud käinud vähemalt kord elus Türi lillelaadal, Paide-Türi rahvajooksul või kuulnud midagi Türi õunafestivalist. Andris Avamere kui uustürilase abil teemegi linnakeses väikse ekskursiooni ja kuulame-vaatame, mismoodi selles esmapilgul “depressiivses Eesti väikelinnas” elatakse.

Andris kummutab ei-tea-kust tekkinud eksiarvamuse, nagu oleks Paide Türist oluliselt suurem linn – Türil elab 7000, Paides 8000 elanikku.

Eestimaa südames

Et Pärnust Türile rongiga sõita ei saa, ei tea ehk paljud pärnakad, et raudteejaam on linna A ja O. Türi sündiski tänu raudteele. See on esimene asi, mida linna jõudes nähakse, sest raudteejaam on ühtlasi bussijaam ja reisikeskus.

Linnas andnud kohe tunda, kui Türi-Viljandi vahelist lõiku remonditi. Asub ju Türil Edelaraudtee keskus, mis on ühtlasi üks valla suurimaid tööandjaid.

Kenasti korrastatud raudteejaama hoone on pälvinud Eestis kõige ilusama raudteejaama tiitli, see näeb välja mõnus ja soliidne.

Türi üks pluss on tema asukoht Eestimaa südames – rong sõidab viis korda päevas poolteise tunniga Tallinna. “Unistame raudteemuuseumist, mis ta seal Lavassaares ikka teeb. See annaks meie linnale palju juurde,“ pakub Andris.

Olulise tähendusega paik Andrise jaoks on ühes ja samas hoones paiknevad muuseumid: Türi muuseum ja Eesti ringhäälingu muuseum. Helesinine puithoone asub otse linnakese peatänava ääres. See on Türi rahvale südamelähedane koht. Andris ei teagi inimest, kes siin käinud poleks. Muuseum asub Türil, sest Türil tegutses 1937.-1941. aastani Baltimaade kõrgeim raadiosaatejaam – 196,6meetrine.

Muuseumis on väljas uunikumraadiod ja -telerid. Selgub, et ringhäälingu muuseum on populaarne õpilasekskursioonide sihtpunkt. Eriti tallinlastele. Õpilased ja mudilased saavad välja mõelda ja salvestada raadio- ja telesaateid, katsetada raadioteatrit: valida sobiv stsenaarium ja salvestada kuuldemäng. Kuuldemänge ja uudistesaateid armastavad tegemas käia isegi pensionärid, pedagoogid ja pulmalised, kes saavad salvestise CD peal kaasa.

Türi ajaloost ilmneb tore fakt, et 1924. aastal alustas Türil tegevust uhke aiamajandusgümnaasium. Vaat, kuhu koer on maetud, mis puutub linnakese rohenäpulist imagot.

Grossi toidupoe taga kõrgub kenake mitmekorruseline maja, mis ehitati Türi kolledžile. Mullu see suleti. Tosin aastat tegutsenud õppeasutuse sulgemine oli vallale suur löök. “See oli ootamatu ja vastik sündmus, väga kahju,” lausub Andris. Ja häbiväärne, et maja tühjana seisab.

Andrise silmis on iga linnakese jaoks tähenduslikud tema pühakojad. Püha Martini kirik on koguni seotud legendi järgi Türi nimega. Nimelt kuulnud kirikuehitajad kevadel linnulaulu “türii-türii”.

Kirkukellaga jällegi on seotud teine legend. See olla sajandite eest sõjahirmus Pärnu jõkke peidetud. Keegi tark olevat pannud kellale peale lausumise, et selle saab kätte, kui seitse venda ja seitse härga seda jaanilaupäeva öösel enne kukelaulu üritavad ja sedagi kord sajandis. Seni ebaõnnestunult. “Oleme koos abikaasaga lavastanud 3-4 korda Järvamaa laulupidu ja toonud selle legendi seal korra lavale,” räägib Andris.

Muruniiduk avab hooaja

Kirikumäest alla on tehisjärv – linnast läbisõitja seda ei teagi, et sisemaa sellist head suplusrõõmu võib pakkuda. Kalamehed tõmbavad sealt haugi, ahvenat, linaskit, karpi ja särge, koha ei olevat aga seal kohanenud. Tegu on populaarse supluskohaga, mille ääres lauluväljak.

Andrise unistus on muuta järve keskel asuv saareke kontserdipaigaks. Aastat viis järve kaldal toimunud „Grillfest“ kolib tänavu Pärnusse. “Ega meil väga kahju ole, läbu ja lärm hakkasid kohalikke häirima,“ tähendab ta.

Talvel oodatakse ja valmistutakse Türil kevadeks. Lillelaat on linna suurim ettevõtmine, mil linnarahvas viiekordistub. See on kohalike oodatuim sündmus. Laada avapidustused on tähtsamad kui aastavahetus. Linnakese süda hakkab siis põksuma. Kevade saabumisel tõmmatakse peaväljakul pidulikult käima muruniiduk, makilindilt kõlab siis linnulaul – mis sest, et vahel lumigi veel maas. See tähendab ühtlasi kevadpealinna staatust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles