Saarde neiu juhib Balti lumelauasarja

Enn Hallik
, sporditoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ivika Jürgenson võitis Balti lumelauatrikitajate võistlused nii Leedus kui Lätis.
Ivika Jürgenson võitis Balti lumelauatrikitajate võistlused nii Leedus kui Lätis. Foto: Erakogu

Balti lumelaudurite ja trikisuusatajate Balti meistrivõistluste etapi Lätis Cesise mäekeskuses Zagarkalnsis võitis Saarde vallast pärit Ivika Jürgenson, kes on kahe järjestikuse võiduga ka sarja kindel liider.

Jürgenson sai kvalifikatsioonist edasi parima tulemusega, sõitis kindlalt ka finaalis ja võitis kaasmaalase Johanna Linda Pihlaku ning lätlanna Anna Gronska ees.

Laiemalt võttes on tegemist lumelaua trikisõiduga, aga see jaguneb veel omakorda mitmeks alaks. Jürgensoni leivanumber on lumelauaga torudel ja käsipuudel-piiretel trikitamine. Võiks arvata, et see on midagi lihtsalt omapäraste harrastuste vallast, paraku oleks see arvamine viltune: lumelaua trikisõit on esimest korda koguni 2014. aasta Sotši olümpia kavas.

Ekstreemsportlane kipsi ei pelga

“See ala nõuab kohutavalt tasakaalu ja julgust,” kinnitab Ivika Jürgenson. “Kes hullumeelsemaid ja tehniliselt keerulisemaid trikke teha suudab, kogub rohkem punkte ja on võitja.”

Nüüd Tartu ülikoolis kehakultuuri tudeeriv, varem Saarde valla tüdrukuna Pärnu Sütevaka gümnaasiumis õppinud Jürgenson tegeles tantsimise ja mõne muu tavasportliku asjaga.

“Aga nendega tegelevad kõik, need tundusid igavad,” rääkis Jürgenson. “Käime perega ammu Kuutsemäel ja seal hakkasin lumelauda proovima. Niisama sõidan üle kaheksa aasta, freestyle’i hakkasin treenima 2008. aastal.”

Kuutsemäel harjutab Jürgenson praegugi, Tartust pole seal 50 kilomeetri kaugusel raske käia. Uus mägi on nüüd Kilingi-Nõmmeski, neiu saab trennid tehtud vanematekodu lähedal.

Adrenaliini nautiv lumelaudur võtab nagu kõik ekstreemsportlased vigastusi filosoofilise rahuga.

“Päris algajana oli mul käeluu ühel hooajal samast kohast kaks korda katki, mullu oli küünarliiges kipsis,” meenutas Jürgenson. “Kukkumisi tuleb ikka, aga sel on omad nipid ja arvan, et kogenumana oskan kukkudes vigastustest paremini hoiduda.”

Mis puutub kahe aasta pärast tulevasse Sotši olümpiasse, siis sellele Ivika Jürgenson ei mõtle.

“Euroopasse, näiteks Austriasse tahaks küll võistlema saada, aga Eestist olümpiale pürgimine nõuaks punkte kogudes nii palju igal pool võistlemist ja harjutamist, et selleks peaksin miljonär olema,” arvas Jürgenson.

Saarde vallas ekstreemsporti edendav Marko Mei ütles, et lisaks Pärnumaa esimesele siserulapargile on nüüd valmis ka Eesti üks esinduslikumaid lumelaua- ja trikisuusaparke.

“Selle külmaga on mägi väga jääs, avapeoks ootame veidi lund juurde,” rääkis Mei.

Põhjamaades sõidetakse lumelauda juba ammu

Ivika Jürgensoni kohta ütles Mei, et paar aastat tagasi Eesti meistriks tulnud neiu on Baltikumi parim ja raskustele vaatamata võiks ta olümpia teemal vähemalt mõelda.

“Balti sari Soome, Rootsi ja Norra tasemele muidugi ei küüni – seal on igaühel oma mägi ja lumelauda sõidetakse juba 30-40 aastat, aga meiegi sarjas on igal etapil ligi sada osalejat ning oskused järjest paranevad,” rääkis Mei. “Lumelauda on olümpial rennis sõidetud, trikiala mitte. Keegi ei tea veel, kuidas sinna kvalifitseerutakse, seega tasub sündmuste käigul silma peal hoida.”

Lumelaua ja trikisuusatamise sarja avaetapp peeti Leedus Snow Arenal, millest Meil jäid väga hea mulje.

“See on nii Baltikumi kui kõigi Põhjamaade peale ainus siselumepark,” kinnitas kooli ajal ekstreemsporti nakatunud ja nüüd mänedžerina tegutsev Mei. “Leedukad panid palju miljoneid hakkama ja ehitasid fantastilise asja – aasta ringi avatud lumepargis on sama pikk rada kui Kuutsemäel.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles